Uuringud näitavad lapsepõlveharjumuste pikaajalist mõju tervisele

Kaks Tervise Arengu Instituudi (TAI) teadlase osalusel valminud uuringut vaatlevad laste tervist eri nurkade alt. Mõlema teadusartikli üks autor on TAI krooniliste haiguste osakonna juhtivteadur Toomas Veidebaum. Uuringud põhinevad rahvusvahelisel IDEFICS/I.Family pikiuuringul, milles jälgiti Euroopa laste kasvamist varasest lapsepõlvest noorukiikka. Teadlased kogusid korduvalt andmeid laste tervise, kehakaalu, toitumise, liikumise, une, ekraanikasutuse ja elukeskkonna kohta.

Lapse kogu päev mõjutab tema heaolu

Ajakirjas International Journal of Obesity avaldatud uuringus vaadeldi, kuidas on laste heaolu seotud kolme igapäevase harjumusega: kehalise aktiivsuse, une ja ekraaniajaga.

Analüüs hõlmas 7359 vaatlust Euroopa 2–16-aastaste laste kohta. Andmeid koguti kuue aasta jooksul kolmes uuringulaines. Teadlased hindasid, kui hästi järgisid lapsed oma vanusele kehtivaid liikumise, une ja ekraaniaja soovitusi.

Laste psühhosotsiaalse heaolu näitaja oli madalam neil, kes järgisid neid soovitusi harvem. Seos oli tugevam poiste ning ülekaalu või rasvumisega laste ja noorte puhul. Kehakaalu hindamiseks kasutati kehamassiindeksit ja taljeümbermõõtu. Mõlemad näitajad mõjutasid seda, kui tugev oli seos liikumise, une ja ekraaniaja ning heaolu vahel.

Uuringu vaatluslik ülesehitus võimaldab kirjeldada pikema aja jooksul kujunenud seoseid, kuid selle põhjal ei saa öelda, et üks tegur põhjustab otseselt teist.

„Liikumine, uni ja ekraaniaeg moodustavad lapse päevas ühe terviku. Kui ekraan võtab suure osa õhtust, võib väheneda uneaeg. Vähene uni mõjutab omakorda energiat, meeleolu ja soovi liikuda. Lapse tervise toetamisel tasub seetõttu vaadata kogu päevakava, mitte ainult üht harjumust,“ ütles Veidebaum.

Psühhosotsiaalne heaolu tähendab lapse emotsionaalset ja sotsiaalset enesetunnet. Seda mõjutavad muu hulgas suhted pere ja sõpradega, koolikeskkond, enesehinnang ning igapäevane toimetulek.

Uuringu tulemused viitavad sellele, et liikumist, und ja ekraanikasutust ühendav päevamuster võib heaolu seisukohalt olla eriti oluline liigse kehakaaluga lastele. „Liigse kehakaaluga laps võib kogeda liikumisel rohkem füüsilisi ja sotsiaalseid takistusi. Samal ajal toetab regulaarne aktiivsus enesekindlust, suhtlemist ja head enesetunnet. Sobiv tegevus peab pakkuma lapsele eduelamust ning arvestama tema võimete ja huvidega,“ sõnas Veidebaum.

Eesti noortest liigub regulaarselt veidi üle poole

Rahvusvahelise uuringu tulemusi aitab Eesti oludega võrrelda TAI rahvastiku tervise aastaraamat. Selles kajastatud 2022. aasta kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu järgi osales 57 protsenti Eesti 11–15-aastastest vähemalt kaks korda nädalas treeningutel, spordi-, tantsu- või mõnes muus aktiivse tegevuse huvialaringis. Poistest liikus regulaarselt 60 ja tüdrukutest 54 protsenti.

Regulaarne treenimine oli seotud ka sellega, kuidas noored oma tervist hindasid. Trennis käivatest 11-aastastest hindas oma tervist heaks 91 protsenti. Harvem või ebaregulaarselt treenivate seas oli sama näitaja 81 protsenti.

Aktiivsed noored olid sagedamini eluga rohkem rahul, neile meeldis rohkem koolis käia ning nende seas oli vähem depressiivseid episoode.

Erinevus ilmnes ka tervisekaebustes. Masendust, ärrituvust, närvilisust või uinumisraskusi koges ligikaudu 40 protsenti harva treenivatest noortest. Vähemalt kaks korda nädalas treenivate seas esines neid kaebusi vähem kui kolmandikul.

Regulaarselt treenivatest noortest kimbutas ülekaal või rasvumine 17 protsenti. Kord nädalas või harvem treenivate noorte seas oli neid 24 protsenti.

Need tulemused näitavad, et ka Eesti laste puhul on liikumine, heaolu ja kehakaal omavahel tihedalt seotud. Siin tasub siiski meeles pidada, et kirjeldatud andmed näitavad seoseid, mitte seda, et regulaarne treenimine põhjustab otseselt paremat vaimset või füüsilist tervist. Loe pikemalt siit