Grete Arro ja Tiia Pertel: tänaste laste tervis kujundab homset töö- ja kaitsevõimet
Tänane kaheksa-aastane on kümne aasta pärast täisealine. Tänane 15-aastane on siis 25. Nad jõuavad tööellu, loovad peresid ja osa neist panustab riigikaitsesse. Nende tervisest ja toimevõimest sõltub ka Eesti suutlikkus tulla toime suurema koormuse ja kriisidega.
Foto: Postimees
Allikas: Tai.ee
Tervise Arengu Instituut korraldab 27. oktoobril Kultuurikatlas tervisedenduse konverentsi „Tervisekindel riik julgeolekukriisides“, kus tervise-, julgeoleku- ja poliitikakujundamise eksperdid arutavad tervise ja riigi vastupidavuse seoseid.
Riigi kaitsevõime toetub inimestele, kelle tervis võimaldab neile määratud ülesandeid täita. Enne ajateenistust hinnatakse, kas noore tervis võimaldab tal tulla toime sõjaväelise väljaõppe füüsilise koormuse ja muutunud elukorraldusega. (Kaitseressursside Amet, 2026)
Tervis saab aluse lapseeas
Tänaste tööealiste tervis näitab, kui suureks võib terviseriskide mõju elu jooksul kujuneda. 2024. aastal oli 52% Eesti 16–64-aastastest ülekaalus või rasvunud. Liigse kehakaaluga seostus 2023. aastal hinnanguliselt 11,2% kogu tervisekaotusest ehk 55 700 kaotatud eluaastat ning 15,4% surmajuhtudest. Vaimse tervise koormus puudutab samuti tööealisi: viimase 12 kuu jooksul oli depressiooni diagnoosi saanud 11% 16–64-aastastest. Eesti mehed elasid 2024. aastal tervena keskmiselt 56,6 ja naised 60,5 aastat, samal ajal oli oodatav eluiga vastavalt 75,1 ja 83,4 aastat. Kroonilised haigused, vaimse tervise probleemid ja nende riskitegurid mõjutavad seega märkimisväärset osa inimese tööeast ning koos sellega ka töövõimet ja ühiskonna toimevõimet. (TAI, 2026)
TAI 2026. aasta rahvastiku tervise aastaraamat toob esile, et krooniliste haiguste riskitegurid hakkavad kujunema juba varases eas. Lapsepõlves omandatud liikumis-, une- ja muud tervisekäitumise harjumused võivad püsida teisme- ja täiskasvanueas. Tervist kujundavad lapse enda omaduste kõrval pere, lasteaed, kool ja laiem elukeskkond. (TAI, 2026)
Näiteks seostus Soome pikaajalises uuringus suurem kehaline vastupidavus noorukieas parema töövõime ja väiksema haiguspäevade arvuga keskeas. Sama uurimisrühma hilisem analüüs näitas, et kogu elu jooksul suuremana püsinud kehaline aktiivsus seostus parema töövõimega ka tööea lõpus. (Laakso et al., 2024; Laakso et al., 2026) Ennetus kätkeb seega palju enamat kui pelgalt tänaste tervisemurede vähendamist. Kujundame põlvkonda, kelle vaimsele ja füüsilisele tervisele toetub Eesti kümne ja kahekümne aasta pärast. Loe pikemalt siit
Veel samal teemal
