TerviseTasku

Mina olen Remi Gregori Sassi, 18-aastane noormees, kes elab tserebraalparalüüsiga ja kasutab liikumiseks ratastooli. Õppisin Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses, mängin ratastoolikorvpalli ja soovin tulevikus julgustada ka teisi liikumispuudega noori aktiivsemat elu elama. Minu tegemistest räägiti ka 2024. aasta septembris taskuhäälingus «Sandid hoos».

Remi Gregori Sassi pääseb nüüd tänu uuele treppironijale turvaliselt 3. korruse kontorisse. Ta kasutab seda vajadusel, kuid liigub võimalusel ikka omal jõul. Täname Terviseabi kiire ja südamliku koostöö eest!

Kaheaastane Damir põeb rasket kaasasündinud haigust, mille tõttu on ta suurema osa elust veetnud haiglas. Ainus lootus tervenemisele on keeruline operatsioon Pariisis, kuid pere vajab selleks annetajate abi. Elupäästev ravi jääb lahutama vaid 10 600 eurot.

2035. aasta arengusuundade eesmärk ei ole luua ühenäolisi piirkondi, vaid tagada ühtset kvaliteedi. Nende kohaselt saab ühes regioonis olla mitu kiirabiasutust juhul, kui nad jagavad ühtset vastutust selle eest, et kõik inimesed regioonis saavad ühtlaselt kõrge kvaliteediga kiirabi.

Hooldajaks olemine võib tähendada elu täielikku ümberkorraldamist. Paljud, kes hoolitsevad lähedaste eest, seisavad silmitsi igapäevaste väljakutsetega, mis nõuavad nii füüsilist kui vaimset vastupidavust. Pidev valmisolek ja tähelepanelikkus võivad väsitada ning jätta vähe aega enda jaoks. Hooldusülesanded hõlmavad sageli söögi ja hügieeni korraldamist, ravimite jälgimist ning seltsivuse pakkumist. Mõnikord kaasneb sellega ka keeruline emotsionaalne koorem, kui hooldatav inimene ei tunne hooldajat ära või on segaduses. Selline eluviis võib kesta aastaid, jättes hooldaja tihti üksi oma pingetega. Toetuse puudumine ja puhkuse võimaluste vähesus muudavad olukorra veelgi keerulisemaks.

Teine pensionisammas ei ole pelgalt koht, kuhu tulevikuks raha koguda, sest selles peitub veel mitmeid nutikaid võimalusi. Kui esimene sammas pakub kindlat igakuist pensioni elu lõpuni, siis teine sammas on paindlikum ja mis kõige olulisem, teatud juhtudel saab seda ka oma lähedastele pärandada, kirjutab sotsiaalkindlustuse ja majandusekspert Magnus Piirits.

Meie viimases saates oli külas Kris Heinla – mees, kes teab omast käest, mida tähendab sõltuvus ja millist jälge see võib inimelule jätta. Ta on läbinud keerulise ja valusa tee, kuid suutnud teha kannapöörde ning oma elu taas üles ehitada.

23-aastane Hendra, kellel on diagnoositud haruldane lihashaigus SMA2, osales tänu Lastefondi toetusele Ameerikas toimunud maailma suurimal SMA konverentsil "Cure SMA". Seal kohtus ta saatusekaaslastega, ammutas inspiratsiooni, õppis uusi praktilisi lahendusi igapäevaeluks ning sai infot tulevikuravivõimaluste kohta. Hendra jagab nüüd saadud teadmisi Eesti SMA kogukonnas. Tema lugu on ehe tõestus sellest, kui kaugele viivad sihikindlus, tugi ja usk arengusse.

Varem iseseisvalt tegutsenud pika ajalooga asutuste liitmine tõi kokku erinevad keskused, meeskonnad ja kogemused. Muudatustega liigutakse samm-sammult, seades eesmärgiks, et teenuseid osutataks vajaduse alusel, inimkeskselt ja tulemuslikult.

Eestis kehtivad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded laienevad ka lähetatud ja renditöötajatele. Kirjeldatakse vastutuse jagunemist tööandjate ja kasutajaettevõtete vahel, tuuakse välja nõuded tervisekontrolliks ning selgitatakse, kuidas käsitleda tööõnnetusi. Lisaks tutvustatakse töötervishoiuarstide käsitlusjuhendeid, mis aitavad tagada ühtlaselt kvaliteetset töötervishoiuteenust.

Tänasest on Tallinna korterühistutele avatud taotluste vastuvõtt kriisivalmidustoetuse saamiseks. Kokku on võimalik saada kuni 7000 eurot elamu kohta, ühistu enda kanda jääb 30% tehtud kuludest.

Tänapäevane kontoritöö tähendab enamasti pikki tunde istumist ekraani ees. Kuigi arvutitöö võib tunduda füüsiliselt ohutu, kujutab see pikaajaliselt olulist ohtu nii füüsilisele kui vaimsele tervisele. Istuv eluviis on seotud suurenenud südame-veresoonkonnahaiguste, lihaspingete, kehahoiaku probleemide ning isegi meeleoluhäiretega. Hea uudis on see, et väikeste ja teadlike sammudega on võimalik negatiivset mõju oluliselt vähendada.

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus viis 2025. aasta 29. nädalal läbi Kambja valla supluskohtades vee kvaliteedi analüüsid. Uuriti enterokoki ja kolibakteri lubatud piirsisaldust.

Kuigi noorte ekraaniaeg ei ole viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, on muutunud selle sisu ja kasutusviisid. Tervise Arengu Instituudi laste ja noorte valdkonna juht Tiia Pertel rõhutab, et just vanemate eeskuju ja roll sisukate harjumuste kujundamisel on määrava tähtsusega, et digikasutus ei kahjustaks laste tervist ega vaimset heaolu.

Suvi ja puhkuste aeg ärgitavad üha rohkem liikuma ja reisima. Enne pikemat väljasõitu tasub meeles pidada, et mõistlik on üle vaadata oma abivahendite tehniline seisukord.

Kui eakas inimene kukub kodus ega suuda enam tõusta, jõuab tihti esimesena appi hoopis politsei – mitte kiirabi ega sotsiaaltöötaja. See artikkel vaatleb, miks jäävad sellised olukorrad korrakaitsjate lahendada ning millist lahendust võiks pakkuda sotsiaalkiirabi teenus läbi erasektori.

Tallinna Linn tutvustab pakutavat toetust puudega inimestele eluruumi kohandamiseks. Toetuse eesmärk on parandada puuetega inimeste iseseisvat toimetulekut ja turvalisust koduses keskkonnas. Hüvitatakse kohandustööd, nagu kaldteede või duširuumide paigaldus, kuni 3200 euro ulatuses. Taotlemine käib linnaosa sotsiaalhoolekande osakonna kaudu ning otsus tehakse abivajaduse ja sotsiaalmajandusliku olukorra alusel. Toetus ei kata juba tehtud töid ega tehniliste abivahendite kulusid.

"Kõrgemale kui meeter" on kogukondlik sündmus, mis toob kokku inimesed igas vanuses – ka erivajadustega osalejad. Kiikumine spetsiaalsetel kiikedel, inspireerivad kogemuslood, muusika, tervis ja heaolu tegevused ning maitsev toit loovad mõnusa ja toetava atmosfääri. Üritus toimub 26. juulil Viska külakeskuses (Kose vald, Harjumaa) kell 11.00–19.00. Osalemine on tasuta!

Endine terviseminister Riina Sikkut on olnud aastaid Eesti tervishoiupoliitika kujundamise juures ning tema hinnangul seisab riik praegu silmitsi vältimatu valikuga. Sikkut rõhutab, et probleem ei ole ootamatu – rahvastiku vananemine, meditsiini kallinemine ja sotsiaalmaksu piiratuse üle on eksperdid hoiatanud juba aastaid.

Aasta alguses valminud riigikontrolli auditis heideti haiglatele ja hooldekodudele ette, et sageli kasutatakse kiirabi nii-öelda taksona kergemas seisundis haigete transportimiseks. Sotsiaalministeerium sooviks sellised sõidud üle anda transpordiettevõtele, aga küsimus on, kes hakkab selle eest tasuma.

8. juulil 2025 kogunesid kõnni- ja jooksusõbrad taas Kambja Kopsumäe terviseradadel.

Sel nädalal, 16. - 20. juulil toimub “Riigikaitse Õpilasmalev 2025”, kus malevanoored saavad osa riigikaitseõppusest.

Pärnu lähedal Varemurru Puhkekülas toimusid 09.-11. juulil EHALi poolt korraldatud sotsiaaltöö valdkonna inimestele loodud Suvekool.

Täna ja homme, 16. ja 17. juulil esindab haridus- ja teadusminister Kristina Kallas Eestit Euroopa Liidu teadusministrite mitteametlikul kohtumisel Kopenhaagenis. Arutelude keskmes on kriitiliste tehnoloogiate arendamine Euroopas ning teadus- ja innovatsioonivaldkonna rahastamine järgmises ELi mitmeaastases eelarveraamistikus.

Uue mänguasja loojad loodavad, et diabeediga Barbie kujundab laste varaseid arusaamu maailmast, õpetab empaatiat ning võimaldab rohkematel lastel end nukuga mängides ära tunda.

Koduteenuse toel saavad inimesed kauem oma kodus elada. Olen lähedalt jälginud selle teenuse teekonda viimased kaheksa aastat ja selle ajaga on palju muutunud.

Sotsiaalministeeriumi koostatud dokument «Kiirabi arengusuunad 2035» aitab tagada, et kiirabi kui elutähtis teenus jääks kogu Eestis ühtviisi kvaliteetseks ja kättesaadavaks ka tulevikus.

Tööelu puudutab igaüht – sõltumata east, ametist või elukohast. Just seetõttu ühendavad sel aastal jõud PARE, Töötukassa ja Tööinspektsioon, et korraldada Arvamusfestivalil tööelu ala, kus kahe päeva jooksul arutletakse avameelselt ja lahendustele suunatult töömaailma suurimate väljakutsete üle

Tööinspektsioon juhib tähelepanu tõsisele probleemile: järjest rohkem juhtub raskeid tööõnnetusi noorte töötajatega, eriti meestega vanuses 18-24 eluaastat. Põhjuseks on enamasti töö masinate ja seadmetega: saed, pressid, puurid ja muud töövahendid, millega on õnnetused kerged juhtuma

Viis organisatsiooni, mis esindavad puudega inimesi, on koostanud ühispöördumise, milles kritiseeritakse autoga seotud maksusoodustuste ebavõrdset jagunemist.

Invatõstukeid ja kaldteid on olemas mitmeid erinevaid liike. Millist toodet valida, sõltub suurel määral keskkonnast ja sellest, kui palju ruumi on hoones või avalikus ruumis.

ProOhutus OÜ avas 11.07 Tallinnas Laki Ärikeskuses Eesti esimese Ergonoomika Keskuse, kus ergonoomika huvilised saavad kohapeal oma käega proovida ja soetada erinevaid ergonoomika tooteid.

Rahvastik vananeb, linnad kasvavad, inimeste enesemõistmine muutub mitmekesisemaks ning tehnoloogia areneb tormilise kiirusega – niisugune areng mõjutab otseselt ka sotsiaaltööd. Milline on sotsiaaltöö roll nende muutuste keskel? Just selle üle mõtisklesid kevadel Tallinna ülikooli üliõpilaste esseekonkursil osalejad. Artikli alus on essee, mis valiti konkursi kolme parima hulka.

Täna räägime kuulmisest, kuulamisest ning sellest neljarattalisest, mis teeb kuulmishoolduse inimestele kättesaadavamaks üle kogu Eesti.

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega soovib lühendada erihoolekandeteenustele pääsemise järjekordi ning kehtestada omaosalustasule ülempiiri.

Vihmase ilma tõttu peeti pühapäeval Eesti tennisemeistrivõistluste naiste ja meeste üksikmängu avaringid ning paarismängu veerandfinaalid Tallinki Tennisekeskuses. Üksikmängus kindlustasid favoriidid kindlalt koha teises ringis.

Sotsiaalministeerium soovib sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ühildamiseks luua struktuurireformiga piirkondlikud koostööorganisatsioonid, lihtsustamaks pikaajaliste terviseprobleemidega inimestele teenuste pakkumist.

Kanada suurlinnas Torontos asub eakatekodu Ehatare. Seal nähakse hoolt selle eest, et sealsed elanikud oleksid iga päev ümbritsetud eesti keele ja kultuuriga.

Tartus Pirogovi pargis toimub 04.07-06.07 XXVIII laulu- ja tantsupeo “Iseoma” ühisvaatamine, mis on hea võimalus neile, kes tahavad laulu- ja tantsupeost osa võtta, aga pealinna kohale ei jõua.

Kuidas püsida vormis, säilitada tervislik eluviis ja samal ajal elu nautida? Isa ja tütar, Rene ja Berit Laane, teavad omast käest. Rene Laane on Fitlap OÜ tegevjuht ja kaasasutaja, kes on olnud ettevõtte arendamise ja turunduse juures algusest peale. Berit Laane omab firmas samuti osalust ja aitab Fitlapi tööle kaasa. Lisaks on Berit Laane ka manifesteerimise mentor ning aitab inimestel teha vajalikud sammud unistuste elu nimel.

Eestis elab üksinda üle 126 000 eaka ning see arv kasvab pidevalt, vahendab portaal Tervis Pluss. Selle taustal on järjest aktuaalsemaks probleemiks muutunud vanemaealiste kukkumisjuhtumid kodukeskkonnas.

Elva Kultuurikeskuses toimus Väärikate Ülikooli loeng turvalistest kinnisvaratehingutest, kus kogenud maakler andis vanemaealistele praktilisi nõuandeid emotsionaalsete otsuste vältimiseks.

Kolm päeva tagasi, 19. juunil tähistas Estkeer oma seitsmendat sünnipäeva. Aastate jooksul on ettevõttest kasvanud tugev ja usaldusväärne koduhooldusteenuste pakkuja, mis täidab olulist tühimikku Eesti sotsiaalhoolekandesüsteemis.