Uudislood

Eestkoste seadmine – millal ja miks seda rakendatakse?

Eestkoste on äärmuslik meede, mida rakendatakse vaid siis, kui inimene ei suuda oma huvide eest seista. EPIKoja kogemus näitab, et iga juhtum on ainulaadne ning eestkoste jätkumine tuleks aeg-ajalt üle vaadata – alati on võimalus taotleda selle lõpetamist, kui olukord on muutunud.

Remi Gregori Sassi

23. oktoober, 2025

Foto: Eesti Puuetega Inimeste Koda

Allikas: Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eestkoste seatakse juhul, kui inimene ei suuda vaimse tervise probleemide tõttu oma huvide eest seista ega neid tagada ning seab oma heaolu teatud tegevuste või tegevusetusega ohtu.
Eestkoste määramine on äärmuslik meede, sest see sekkub väga olulisel määral inimese õigustesse ja iseseisvusse. Seetõttu saab eestkostet määrata ainult kohus, kes peab igat juhtumit põhjalikult hindama.

Millal on eestkoste vajalik ja millal mitte?

Enne eestkoste seadmist tuleb alati kaaluda, kas see on tõesti vajalik või piisaks mõnest alternatiivsest ja pehmemast meetmest – näiteks volituse andmisest, lähedase abist või sotsiaalteenuste kasutamisest.
Kui eestkoste siiski seatakse, otsustab kohus ka, millised õigused inimesele alles jäävad. Tavaliselt hinnatakse eraldi:

valimisõigus,

õigus abielluda või teha muid perekonnaõiguslikke tehinguid,

õigus teha igakuiseid pisitehinguid (kohus määrab kindlaks rahasumma, mida inimene võib ise kasutada).

EPIKoja poolt nõustatud juhtum

Eesti Puuetega Inimeste Koda on nõustanud 40ndates eluaastates meest, kelle teovõimet oli piiratud ja kelle üle seati eestkoste, määrates eestkostjaks kohaliku omavalitsuse.
Eestkoste seadmise põhjuseks oli lähedase inimese kaotus, sellest tingitud meeleolulangus ja liigne usaldus teiste inimeste suhtes, mis viis rahalise ärakasutamiseni.

Eestkoste oli varasemalt mitu korda pikendatud ning viimane kohtuotsus lubas mehel teha igakuiseid pisitehinguid kuni 300 euro ulatuses.
Mees soovis aga eestkoste lõpetamist ning EPIKoja juristi abiga esitati kohtule vastav avaldus.
Kohus võttis avalduse menetlusse, määras mehele advokaadi ja korraldas ärakuulamise.

Kuigi kohus otsustas eestkoste lõpetamist mitte rahuldada, suurendati igakuise pisitehingu piirmäära 1200 euroni.
Mees jäi otsusega rahule ja ei soovinud eestkoste lõpetamist enam taotleda.
EPIKoja juristiga lepiti suuliselt kokku, et kui ta kasutab määratud summat mõistlikult ega tee enda huve kahjustavaid tehinguid, esitatakse aasta möödudes uus avaldus eestkoste lõpetamiseks.

Mida teha, kui eestkoste ei ole enam põhjendatud?

Kui sinu või sinu lähedase üle on seatud eestkoste, mille vajadus on aja jooksul kadunud, on võimalik esitada kohtule avaldus eestkoste lõpetamiseks.

Avaldusele ei ole ette nähtud kindlat vormi ning see ei pea sisaldama õiguslikku põhjendust.
Oluline on selgitada, mis on muutunud võrreldes eestkoste seadmise või pikendamise ajaga – eelkõige, kuidas on nüüd tagatud inimese huvid ja vajadused.

Eesti Puuetega Inimeste Koda julgustab kõiki, kes tunnevad, et nende või nende lähedase õigused võiksid olla taastatud, oma huvide eest seisma ja vajadusel kohtule avaldus esitama.