Perede kindlustunde tegevuskava võtab suuna vanemahüvitise arendamisele ja viljatusravile

Tegevuskava lähtub teadlaste koostatud sündimust mõjutavate tegurite analüüsist, mida tutvustati eelmise aasta augustis. Analüüs näitas, et paljud inimesed soovivad lapsi rohkem, kui neil tegelikult sünnib.

Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on laste saamine iga inimese ja pere enda otsus. Riigi ülesanne ei ole kedagi veenda ega survestada, vaid vähendada neid praktilisi takistusi, mis jäävad inimeste ja nende soovitud pereplaanide vahele.

„Sündimust ei mõjuta üksik toetus või seadusemuudatus, vaid kindlustunne sissetuleku, tööelu, tervise, eluaseme, vanemluse toe ja kogukonna suhtes. Vajame järjepidevat ja usaldusväärset raamistikku, mis toetab peresid kogu pere loomise ja lapse kasvatamise teekonnal. Seepärast on tegevuskava valdkondadeülene ja pika plaaniga,“ ütles Joller. „Tegevuskavaga arendame vanemahüvitise süsteemi, et muuta see veelgi paindlikumaks ja lastevanemate vajadustele vastavamaks. Samuti laiendame viljatusravi kättesaadavust ning parandame perede majanduslikku kindlustunnet.“

Tegevuskavas on viis peamist suunda.

Esiteks keskendutakse perede majandusliku kindlustunde suurendamisele. Tegevuskavas käsitletakse näiteks vanemahüvitise süsteemi edasiarendamist, sealhulgas järjestikuste sündide korral vanemahüvitise indekseerimise võimalust, et varem arvutatud hüvitis ei kaotaks elukalliduse kasvu tõttu oma väärtust. Samuti on fookuses noorte vanemate toetamise võimalused, üksikvanema lapse toetuse tõstmine ning elatisabi süsteemi tõhustamine. 2026. aasta sügisel jõustub ka uus toitjakaotustoetus, et vanema kaotanud lapsed saaksid senisest ühtlasemat ja õiglasemat tuge.

Teiseks on oluline töö- ja pereelu parem ühildamine. Tegevuskavas analüüsitakse, kuidas muuta väikelapse eest hoolitsemist peredes paindlikumaks, sealhulgas millistel tingimustel võiks teatud juhtudel kaasata lapse hoidmisel vanavanemat või teist lähedast inimest. Samuti nähakse ette lapsepuhkuse süsteemi edasiarendamist ja lapsepuhkuse tasu tõstmist, et lapsepuhkus oleks vanematele päriselt kasutatav ega tooks kaasa liiga suurt sissetuleku kaotust.

Kolmandaks keskendutakse tervisest tingitud takistuste vähendamisele. Tegevuskava fookuses on viljatusravi kättesaadavuse parandamine, meditsiinilistel põhjustel sugurakkude säilitamise aja pikendamine, doonorsugurakkude kasutamise hüvitamine selgelt määratletud ja meditsiiniliselt põhjendatud juhtudel ning meditsiinilistel põhjustel altruistliku asendusemaduse võimaluse õigusliku ja eetilise analüüsi tegemine.

Neljandaks hõlmab tegevuskava eluaseme kättesaadavust. Sobiv kodu on üks keskseid tegureid, mis mõjutab inimeste kindlustunnet pere loomisel ja laste saamisel. Võimalike lahendustena käsitletakse näiteks eluasemelaenu käenduste laiendamist lastega peredele, omafinantseeringu nõude katmise võimalusi, taskukohase üürisektori arendamist ning paindlikumaid lahendusi kodu soetamiseks.

Viiendaks pööratakse tähelepanu vanemluse, kogukondliku toe ja vaimse tervise abi tugevdamisele. Tegevuskavas nähakse ette vanemlusprogrammide arendamist, sünnitusjärgse toe tugevdamist, kogukonna- ja peretöökeskuste võrgustiku laiendamist, madala lävendiga vaimse tervise abi paremat kättesaadavust ning lastekaitse, vägivallaennetuse ja erivajadusega laste tugisüsteemi arendamist.

Tegevuskavaga liigutakse edasi etapiviisiliselt. Valitsus võttis täna teadmiseks tegevuskava ja selle võimaliku rakendamise ajakava. Osa tegevusi on võimalik ette valmistada kiiremini, osa vajab põhjalikumat analüüsi, seadusemuudatusi, IT-arendusi ja rahastusotsuseid. Meetmete täpsem kujundamine jätkub koostöös sidusrühmade ja partneritega.

Seotud dokumendid