Esimene aasta patsiendikindlustust: 335 kaebust ja kümned makstud hüvitised
Vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik: ravivea kaebuse esitamine ei eelda enam otsest vastandumist raviasutusega ning on varasemast lihtsam ja odavam. Tähelepanu on patsiendi kahju kiirel hüvitamisel, mitte süüdlase leidmisel. Esimene aasta näitab, et süsteem töötab: hüvitised jõuavad kannatanuteni, patsiendiohutusjuhtumeid analüüsitakse ning vead ei jää enam peitu.
Loo autor: Vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik
Allikas: Sotsiaalministeerium
Eesti tervishoius on pikalt vindunud valupunkt: patsiendi ja raviasutuse vaheline usalduskriis, mis vallandus seni iga eksimuse korral vaidlustes, venivates menetlustes ja hirmus, et oma õiguse eest seismine võib rikkuda patsiendi suhted raviasutusega ja halvendada seetõttu tulevase ravi kvaliteeti. Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse ehk patsiendikindlustuse süsteemiga on sellele leitud lahendus.
Kindlustusõiguse eksperdi ja õppejõuna kuulusin tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse väljatöötamise töörühma ning olen 2024. aastal ilmunud seaduse kommenteeritud väljaande kaasautor. Esimene aasta näitab minu hinnangul, et süsteem töötab: hüvitised jõuavad kannatanuteni, patsiendiohutusjuhtumeid analüüsitakse ning vead ei jää enam peitu. Kindlustusele on lühikese aja, tänavuse kaheksa kuu jooksul esitatud 335 taotlust. Neist 42 on juba saanud staatuse "kindlustusjuhtum". Oluline on hüvitatavate juhtude osa hinnates mõista, et suur hulk avaldusi on veel menetluses.
Erapooletu vaidluste lahendaja on olemas
Kindlustuses laheneb umbes 98 protsenti juhtumeid probleemideta, kuid sageli keskendutakse kahele protsendile, kus tuleb ette tõrkeid. Ka kohtupraktika on kinnitanud, et kindlustusvaidlusi on tegelikult vähe, võrreldes hüvitatavate kahjude arvuga. Seega on tulemus siiski enamasti etteaimatav.
Toon näiteks lihtsa statistika: liikluskindlustuse süsteem registreeris 2024. aastal 33 700 juhtumit ja samal ajal esitati 227 liikluskindlustuse lepitusmenetluse avaldust, mis on umbes 0,67 protsenti kõikidest Eesti 2024. aasta liikluskindlustuse juhtumitest. Enam-vähem sama näeme ka muudes kindlustusliikides.
Lepituskomisjonile, mis kaebuste lahendamiseks on terviseameti juurde loodud, on laekunud 10 avaldust; kahes ei olnud alust menetlust alustada (ühel juhul toimus juhtum enne 1. novembrit, teisel polnud veel kindlustuse otsust), ülejäänud on töös erinevas staadiumis ja osa on jõudnud ka lepituskomisjoni moodustamiseni. See näitab, et paralleelselt kindlustusmenetlusega toimib ka erapooletu vahetee kohtusse minemise ja täieliku vaidluse vahel.
Iga nõude ja kahjuga kaasnevad paratamatult ka kahjukäsitluse kulud, mis on tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustuse keerulisuse tõttu märksa suuremad kui teistes kindlustusliikides.
Peale väljamakstud kahjude on tähtis aspekt ka iga kahju käsitlemisega kaasnev kulu, mida nüüdsest kannab kindlustusselts. Iga nõude ja kahjuga kaasnevad paratamatult ka kahjukäsitluse kulud, mis on tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustuse keerulisuse tõttu märksa suuremad kui teistes kindlustusliikides. Juhtumi keerulisuse astmest tulenevalt tuleb kaasata eksperte ja teha ekspertiise. Seejuures tuleb käsitleda igat nõuet, sest alles käsitlemise käigus selgub, kas tegu on kindlustusjuhtumiga või mitte. Need kulud võivad olla suured.
Selliste kulude kandmine on tänuväärne ja vajalik, sest selle kaudu tekib väärtuslik teadmiste pagas. Just nende juhtumite põhjal kujuneb arusaam, kus jookseb piir ravivea ja paratamatu tüsistuse vahel ning millised riskid meditsiinis tegelikult realiseeruvad. Nii sünnib terviklikum pilt, mis aitab õppida, areneda, ennetada vigu ja arendada kahjukäsitluse protsesse kiiremaks ja paremaks nii raviasutusele kui ka kannatanule.
Rõhk on kahju hüvitamisel, mitte süüdlasel
Esitatud kahjutaotluste erialadest paistavad silma oftalmoloogia (umbes 20 protsenti juhtumeid), erakorraline meditsiin (15 protsenti), sünnitusabi ja günekoloogia (8 protsenti) ning neuroloogia (7 protsenti). See jaotus ei kõnele ühestki «pahast erialast», vaid peegeldab valdkondi, kus patsiendid puutuvad sagedamini kokku kiiret otsustamist ja tehnilist täpsust nõudvate riskantsete protseduuridega.
Nii näiteks jõudis 2024. aasta detsembris avalikkuse ette juhtum, kus Avastini süstid tekitasid ühe kliiniku patsientidele silmapõletikke. Ligikaudu 20 patsienti suunati seetõttu ravile ning kindlustus maksis kannatanutele hüvitisi. See on just selline olukord, kus süsteem peabki töötama: inimesed said abi ja hüvitise, vaidlus ei jäänud pidama tõendamiskoormuse või menetlusliku nüansi taha. Kindlustuseta oleks samade inimeste tee olnud pikem, kulukam ja närvesöövam.
Enne patsiendikindlustust registreeriti sotsiaalministeeriumi juures tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonis igal aastal alla 200 juhtumi, mille puhul oli tekkinud vea või eksimuse kahtlus. Soomes esitatakse aastas ligikaudu 9000 hüvitisenõuet ravivea kahtluse tõttu. Erinevus ei seisne ilmselt mitte arstiabi kvaliteedis, vaid selles, et Soome süsteemis on olnud patsientidel lihtsam esitada kahjuteadet, Eesti süsteem on enne patsiendikindlustuse kehtima hakkamist olnud patsiendile keeruline ja koormav. Võib-olla on kardetud kaevates ka suhteid raviasutusega pingestada – see on väikese ühiskonna paratamatus. Ühtlasi on uue süsteemiga väärtustatud mittekaristavat suhtumist, juhtumitest õppimist ja kahju kiiret heastamist.
Teenus toimib, turg kujuneb
Uus kord järgib Soome, Rootsi, Taani ja Norra praktikat: lihtne ja tasuta menetlus, kiired tähtajad ning õiglaselt prognoositavad hüvitised. Sealne kogemus näitab, et kui süüdistamise asemel keskendutakse lahendusele, paranevad nii usaldus kui ka ravi kvaliteet, sest tervishoiutöötajad saavad juhtumitest õppida, ilma et kardaksid iga eksimuse järel karistusõiguslikke tagajärgi. Põhjamaade loogika sobib ka Eestile.
Turg küll alles kujuneb, aga teenus toimib. Praegu pakub patsiendikindlustust üks kindlustusandja – PZU. Ministeeriumi tasandil on uusi pakkujaid julgustatud ning realistlik on, et konkurents lisandub 2026. aasta teisel poolel. Seni on tähtis, et teenus on kättesaadav ja töökindel, ning numbrid kinnitavad, et nii see ka on.
Rahvusvaheline praktika kinnitabki, et ka teistes riikides võttis süsteemi käivitamine aega. Kas seaduses on midagi parandada? Iga uus raamistik vajab paari aasta järel «garantiihooldust», ka patsiendikindlustuses on kohti, mis vajavad selgemat sõnastust. Kuid suuri apse pole seaduses selgunud. Jah, seaduse tehniline viimistlus jätkub ning turg vajab konkurentsi, kuid alus on tugev: 335 taotlust, kümned juba tuvastatud kindlustusjuhtumid ja reaalsed väljamaksed räägivad enda eest.
Advokaadibüroo WIDEN partneri ja vandeadvokaadi Olavi-Jüri Luige arvamuslugu esmailmus 13.10.2025 Postimehe arvamusküljel.
Veel samal teemal
