Lapsed ja pension – kuidas need on omavahel seotud?
Eestis sündis Statistikaameti andmetel 2024. aastal 9690 last. Lapse sünd toob perre rõõmu ja uusi kohustusi, aga mõjutab ka pensioni. Eesti pensionisüsteem arvestab, et laste kasvatamine on oluline panus ühiskonda ning pakub vanematele selle eest täiendavaid soodustusi ja toetusi.
Autor: Sotsiaalministeeriumi pensionitarkuse juht Kätlin Muru
Allikas: Sotsiaalministeerium
Pensioni kogumine ei peatu lapse sünni järel
Kui lapsevanem jääb töölt koju vanemapuhkusele, ei jää pensioni kogumine seisma. Riik maksab lapse sünnist kuni tema kolmeaastaseks saamiseni ühe vanema eest kogumispensioni (II samba) makseid keskmise palga pealt. See tähendab, et pensionifondi koguneb raha edasi ka ajal, mil vanem ei tööta ega saa palka.
Lisaks saab lapse kasvatamise ajal jätkata III samba makseid.
Iga III sambasse tehtud sissemakse pealt saab tulumaksu tagasi, mis aitab pensionisääste kasvatada ka väiksemate summadega. Näiteks kui maksta III sambasse 100 eurot, saab järgmisel aastal tagasi ligikaudu 20–22 eurot. Seega tasub lapse sünni järel oma pensioniplaan üle vaadata ja kasutada ära kõik riigi pakutavad võimalused, et kogumine ei katkeks.
Lapse kasvatamine võib suurendada ka tulevast pensioni, kuid reeglid sõltuvad lapse sünniaastast ja sellest, kas vanem on liitunud II sambaga. Üht õigust saab kasutada korraga üks vanem, see tähendab, et vanemad peavad omavahel kirjalikult kokku leppima, kumb õigust kasutab. Kui kokkulepet ei saavutata, jagab Sotsiaalkindlustusamet õigused võrdselt mõlema vahel. Oluline on märkida, et pensionilisa saamiseks peab vanem olema last kasvatanud vähemalt 8 aastat.
Enne 1991. aastat sündinud lapsed
Pensionistaažile lisatakse 2 aastat hooldusaja staaži.
Lisaks arvestatakse 1,5 aastahinde suurune pensionilisa iga lapse kohta.
1991–2012 sündinud lapsed
Pensionile lisatakse 3,5 aastahinde suurune pensionilisa iga lapse kohta, keda on kasvatatud vähemalt 8 aastat.
2013. aastal ja hiljem sündinud lapsed
Kui vanem on liitunud II sambaga, maksab riik lapse sünnist kuni tema kolmeaastaseks saamiseni II sambasse täiendavalt 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast kuutulust. Sellisel juhul pensionilisa nende aastate eest I sambasse ei lisandu, sest panus tehakse II sambasse.
Kui vanem ei ole II sambaga liitunud, arvestatakse pensionile 3,5 aastahinde suurune pensionilisa.
Kui mõlemal vanemal on õigus, saavad nad õigused omavahel jagada – näiteks üks saab kasutada II samba makseid ja teine pensionilisa ülejäänud perioodi eest. Näiteks: Liisil ja Kasparil sündis 2015. aastal tütar. Liis on liitunud II sambaga, Kaspar aga mitte. Vanemad lepivad kokku, et lapse sünnist kuni tema 2-aastaseks saamiseni teeb riik Liisi II samba kontole sissemakseid. Kui laps saab kahe-aastaseks, otsustavad nad, et ülejäänud aasta jooksul (kuni 3-aastaseks saamiseni) arvestatakse Kasparile selle aja eest pensionilisa. Nii saab Liis kasu II samba kogumismaksetest ning Kaspar tulevikus pensionilisa võrra suurema pensioni.
Soodustingimustel vanaduspension
Lisaks pensionilisadele on olemas ka võimalus varem pensionile minna, kui oled kasvatatud mitut last või puudega last. Soodustingimustel vanaduspensioni saab taotleda ema, isa, vanema abikaasa, eestkostja või hoolduspere vanem, kellel on olemas pensionistaaž, mis on vajalik vanaduspensioni määramiseks. Soodustingimustel vanaduspensionile on õigus juhul, kui taotlejal on pensionistaaži vähemalt 15 aastat?
Sõltuvalt laste arvust on võimalik pensionile jääda:
kolme lapse kasvatamisel kuni üks aasta varem,
nelja lapse kasvatamisel kuni kolm aastat varem,
viie või enama lapse või puudega lapse kasvatamisel kuni viis aastat varem.
Kui samade laste eest on soodustingimustel pensioniõigus mõlemal vanemal, tuleb kirjalikult kokku leppida, kumb seda õigust kasutab. Kui üks vanem on juba pensionil ja teine soovib õiguse hiljem endale võtta, on seda võimalik edasiulatuvalt muuta, Sotsiaalkindlustusamet arvutab pensioni siis uuesti vastavalt uuele jaotusele. Oluline on teada, et soodustingimustel vanaduspension määratakse eluajaks – kui see kord määratud, ei ole võimalik hiljem seda õigust teise vanema kasuks üle anda.
Erinevalt soodustingimustel pensionist on pensionilisade ja laste kasvatamise staaži jagamine paindlikum. Vanemad saavad õigusi hiljem muuta, esitades avaldused Sotsiaalkindlustusametile – üks vanem loobub ja teine taotleb. Pärast avalduste laekumist arvutatakse mõlema pension uuesti vastavalt uuele kokkuleppele.
Kuidas õiguseid vormistada?
Laste kasvatamisega seotud õiguste – pensionilisa, staaži või soodustingimustel pensioni – jagamiseks, taotlemiseks või muutmiseks tuleb esitada avaldus:
e-posti teel aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee, või
iseteeninduses veebilehel www.sotsiaalkindlustusamet.ee avaneb uues vahekaardis.
Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt leiab ka vajalikud avalduse blanketid ja juhised.
Laste kasvatamine on panus tulevikku – nii pere kui ka pensionisüsteemi mõttes.
Riik väärtustab vanemate rolli, pakkudes lapse kasvatamise eest täiendavaid makseid, pensionilisandeid ja võimalust varem pensionile minna.
Oluline on teada, et õigused on jagatavad ja muudetavad, kuid kehtima hakkavad need alles pärast avalduse esitamist Sotsiaalkindlustusametile.
Veel samal teemal
