154 miljonit eurot on 2024. aastaks läinud maksma Eesti rahvastiku vananemine

Värske analüüs näitab, et kui Eesti rahvastiku vanuseline ja sooline koosseis oleks püsinud 2000. aasta tasemel, oleksid 2024. aasta Tervisekassa isikustatud tervishoiuteenuste kulud olnud hinnanguliselt 154 miljonit eurot ehk ligikaudu 8,6 protsenti väiksemad.

Analüüsi autorite sõnul ei saa tervishoiukulude kasvu siiski selgitada üksnes rahvastiku vananemisega. Kulusid suurendavad ka tervishoiuteenuste mahu kasv, tervishoiutöötajate palgatõus, ravimite ja meditsiinitehnoloogia areng, sisendhindade kallinemine ning uute ravivõimaluste lisandumine.

Samas kinnitab analüüs, et rahvastiku vananemine mõjutab juba praegu märkimisväärselt Tervisekassa eelarvet. Kui 2000. aastate alguses oli tegelike kulude ja muutumatu rahvastikustruktuuri põhjal arvutatud kulude vahe väike, siis 2024. aastaks oli see kasvanud 154 miljoni euroni.

Ekspertide sõnul ei ole rahvastiku vananemine iseenesest negatiivne areng, sest see peegeldab inimeste pikemat eluiga. Väljakutse tekib aga siis, kui tervena elatud aastate arv ei kasva samas tempos. See suurendab vajadust krooniliste haiguste ravi, õendusabi, taastusravi, ravimite ning pikaajalise hoolduse järele, eriti eriarstiabis ja vanemaealiste ravis.

Sotsiaalministeerium leiab, et tervishoiu rahastamise tulevik peaks tuginema mitmele muudatusele. Nende hulka kuuluvad tulemuspõhise rahastusmudeli laiem kasutuselevõtt, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse parem sidumine ning rahastamismudeli kohandamine vananeva ühiskonna vajadustele.

Analüüs juhib tähelepanu ka sellele, et lisaks eakatele kasvab tervishoiuteenuste vajadus 10–19-aastaste seas. Seetõttu tehakse ettepanek, et juhul kui Tervisekassa reservid ammenduvad, laiendataks riigieelarvest Tervisekassale tehtavat eraldist, mida praegu makstakse mittetöötavate pensionäride eest, ka alla 19-aastaste laste eest. Ministeeriumi hinnangul aitaks see tugevdada solidaarset rahastamismudelit ning tagada laste tervishoiuteenuste kättesaadavuse ka olukorras, kus tööealise elanikkonna osakaal väheneb.

Tervishoiu rahastamise poliitika eksperdi Lii Pärgi sõnul ei seisne tervishoiusüsteemi suurim väljakutse üksnes tänase puudujäägi katmises, vaid valmisolekus vastata tulevikus kasvavale ravivajadusele vananevas ühiskonnas. Loe pikemalt siit