37 MILJONIT LISARAHA | EPIKoda: võimalikult suur osa sellest peab jõudma erihoolekandeteenustesse

Eesti puuetega inimeste koja seisukoht on, et sellest rahast võimalikult suur osa peab jõudma erihoolekandeteenustesse. Erihoolekande rahastamine ei ole küsimus sellest, millisele uuele algatusele järgmisel aastal raha leida, mida piloteerida ja katsetada. Küsimus on selles, kuidas täita riigi enda kohustust nende inimeste ees, kellele riik nii seaduse kui nüüdseks juba ka kohtuotsuse alusel abi peab tagama.

Kas lõpuks on hakatud erihoolekandekriisi aduma?

Me ei tea, et kunagi varem oleksid erinevate väljaannete ja meediamajade ajakirjanikud, saatejuhid erihoolekande sõna nii sageli välja hääldanud; me ei tea, et varem oleks poliitika- ja arutelusaadetes erihoolekanne mainimist leidnud. Meile ei tule ette, et nii mitmed erinevate erakondade poliitikud oleks kunagi varem erihoolekande kasvavaid muresid ja jätkusuutlikkust suureks probleemiks pidanud. See kõik oleks võinud juhtuda juba ka 10, 15 või 20 aastat tagasi, sest tänaseks kriisilaadsed mõõtmed võtnud olukord ei ole tekkinud üleöö või viimaste aastate jooksul. Olukord on end kriisiks kerinud mitme dekaadi vältel, mitmete möödavaatamiste, vähese mõistmise ja puuduva tahte ning pideva mitteprioriteetsuse rattas.

Riigikontroll tõi 2025. aastal erihoolekannet puudutavas raportis välja, et valitsus ja riigikogu on küll aastaid olnud informeeritud probleemidest, mis on seotud intellektihäirega ja vaimse tervise häirega inimeste abivajadusega, aga laiema avaliku surve puudumine ning suuremat ühiskondlikku tähelepanu pälvivate pakiliste teemade olemasolu pole soodustanud selle temaatika murede jõudmist otsustajate fookusesse.

Paistab, et see pilt hakkab muutuma: kahe järjestikkuse aasta rahumeelsed meeleavaldused, meediakajastused, perede julgemad ja aina sagenenud sõnavõtud, kohtu poole pöördumised ja sealt õiguse saamised, ning kahjuks ka traagilised juhtumid mõjuvad. 2027. aasta riigieelarve menetlus toob erihoolekande riigikogusse – vabariigi valitsus on kavandanud sotsiaalvaldkonna tugevdamiseks järgmise nelja aasta jooksul ligi 37 miljonit eurot, millest oluline osa peab jõudma erihoolekandele. Ja seda mitte ainult sellel aastal.

Olgu välja toodud, et sotsiaalministeerium on erihoolekande tegeliku vajadusena järgmiseks neljaks aastaks taotlenud 200 miljonit lisaeurot. Loe pikemalt siit