Töövõimereformist möödus kümme aastat: konverentsil arutati seniseid saavutusi ja tuleviku väljakutseid
- oktoobril toimus Tallinnas konverents „10 aastat töövõimereformist“, kus vaadati tagasi 2016. aastal alanud reformile ning arutati, kuidas on muutunud vähenenud töövõimega inimeste võimalused tööturul osaleda. Samuti keskenduti töövõime hindamise kitsaskohtadele ja tulevikusuundadele.
Konverents tõi kokku riigiasutuste, tööandjate ja puuetega inimeste organisatsioonide esindajad ning teised valdkonna spetsialistid. Ürituse eesmärk oli hinnata töövõimereformi senist mõju ning arutada, milliseid muudatusi vajab süsteem tulevikus.
Töövõimereform käivitus Eestis 2016. aastal, mil Eesti Töötukassa hakkas hindama inimeste töövõimet ja maksma töövõimetoetust. Reformi üks keskseid eesmärke oli toetada vähenenud töövõimega inimeste osalemist tööturul.
Konverentsil vaadati tagasi kümne aasta kogemusele
Konverentsi avasõnad ütles majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras. Tervitustega esinesid ka Eesti Töötukassa juhatuse esimees Gert Tiivas ning Õiguskantsleri Kantselei puuetega inimeste õiguste valdkonna juht Liisi Uder.
Inspiratsioonikõnega esines Eesti Töötukassa tööandjate nõustaja Tom Rüütel.
Esimeses teemablokis „Töövõimereform tööturu ja tööhõive kujundajana“ käsitleti reformi mõju Eesti tööturule ning selle rakendamisel saadud kogemusi.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööala asekantsler Hedi Arukase rääkis töövõimereformi rollist tööturu kujundamisel ning vajadusest süsteemi edasi arendada.
Eesti Töötukassa juhatuse liige Brit Rammul käsitles kümne aasta jooksul saadud kogemusi, töövõimereformiga kaasnenud muutusi ja edasisi väljakutseid.
Euroopa Komisjoni esindaja Monika Chaba tutvustas Euroopa Komisjoni vaadet kaasavale tööturule ning Euroopa tasandi algatusi puuetega inimeste tööhõive toetamiseks.
Tähelepanu keskmes oli ka töövõime hindamine
Konverentsi teises teemablokis „Kuidas me töövõimet mõistame?“ keskenduti töövõime hindamise põhimõtetele ning nende tulevikule.
Eesti Töötukassa töövõime hindamise osakonna juhataja Monika Aasa tutvustas töövõime hindamise põhimõtteid ja tulevikusuundi.
Töövõime hindamise ekspertarst dr Mihkel Plaas käsitles ekspertarsti vaatenurgast seda, kuidas töövõime hindamine tegelikkuses toimub.
Töövõime hindamine on reformi üks olulisemaid osi, sest selle tulemused mõjutavad inimese õigust töövõimetoetusele ja võimalusi saada tööturule naasmiseks vajalikku tuge.
Aruteludes käsitleti töövõimereformi tulevikku
Ettekannetele järgnesid arutelud, kus oli võimalik tõstatada küsimusi töövõimereformi seniste tulemuste ning edasiste arenguvajaduste kohta.
Konverentsi keskne küsimus oli, kuidas kujundada töövõimesüsteemi selliselt, et see arvestaks paremini inimeste erinevaid vajadusi ning toetaks nende osalemist tööelus.
Kümme aastat pärast reformi käivitumist on oluline vaadata lisaks süsteemi toimimisele ka seda, kuidas reform mõjutab inimeste igapäevaelu, iseseisvust ja võimalusi leida sobiv töö.
Konverents juhtis tähelepanu sellele, et töövõimereformi arendamine on jätkuv protsess, mille keskmes peavad olema inimesed ja nende tegelikud võimalused tööturul osaleda.
Veel samal teemal
