Uudislood

Ajakirjanikud pälvisid eluväärtustavate lugude eest Papageno preemia

Tänasel suitsiidiennetuse päeval tunnustasid enesetappude ennetamise eestvedajad taas Papageno preemiaga ajakirjanikke, kelle lood on aidanud elu väärtustada. Sel aastal võitis peaauhinna Eesti Ekspressi ajakirjanik Kirsti Vainküla, teise koha pälvis Maalehe ajakirjanik Tarmo Michelson ja tunnustuse sai Anne&Stiil ajakirjanik Riina Palmiste.

Remi Gregori Sassi

12. september, 2025

Foto: Sotsiaalministeerium

Allikas: (Sotsiaalministeerium)

„Tänan iga ajakirjanikku, kes on aidanud meid kõiki nii tundlikule ja samas nii elulisele teemale lähemale. Enesetapuga seotud üleelamiste jagamine tähendab suurt eneseületamist. Veelgi enam tähendab see erakordset hoolivust, millega neid kogemusi meie kõigini tuua. Niiviisi annamegi üheskoos lootuse, mis aitab elu väärtustada ja julgustab abi otsima,” kinnitas Sotsiaalministeeriumi asekantsler Anniki Lai.

Tänavu võitis Papageno preemia peaauhinna Kirsti Vainküla artikkel „Saatuse julm löök aasta tagasi. Suitsiidiekspert Merike Sisask: kuidas mu mees valis elu asemel vabasurma“ avaneb uues vahekaardis. Teise koha auhinna pälvis Tarmo Michelsoni lugu „Õnnelik laps ennast mitu korda ei lõigu. Maria alustas enesevigastamist 13-aastaselt, järgnes suitsiidikatse“ avaneb uues vahekaardis. Samuti sai tunnustuse Riina Palmiste artikkel „Halloo, kas keegi saab aidata?! Pühadel helistavad Eluliinile nii jõukad ärimehed kui ka enesega pahuksis pereema“. avaneb uues vahekaardis

„Isiklikult sooviksin, et iga lugu, mis räägib suitsiidist, annaks lootust ja mõistmist. Samuti pean oluliseks, et igas loos jääks suitsiidi teinud inimene nähtavaks tervikuna – et me koos lugejaga vaataksime ilma lisavalu tekitamata, miks see teekond pooleli jäi. Eesmärk on ikkagi näidata, et pole olemas olukorda, mida lahendaks suitsiid,“ sõnas preemia peaauhinna võitnud Kirsti Vainküla.

Preemiat annab välja Sotsiaalministeerium koostöös Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi, Eesti Suitsiidiohvri Lähedaste Ühenduse, Peaasjade ja Eesti Noorte Ajakirjanike Seltsiga.

„Enesetaputeemadel rääkides on oluline näidata väljapääsu teed. Elust enesest võetud lugudega saab haarata paljude tähelepanu ja luua rohkeid emotsioone. Samas võib olla lausa hirmutav, kuidas selle sama looga mõnele lugejale, kuulajale või vaatajale vajaliku eluindu anda. Tänavusel võitjal on õnnestunud sellist tasakaalu leida,“ sõnas Eesti Noorte Ajakirjanike Seltsi esindaja Rauno Ruus.

Hea tava kohaselt tunnustasid koostööpartnerid Papageno preemia saajaid konverentsil avaneb uues vahekaardis, mida suitsiidiennetuse päeval viis läbi Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut.

„Enesetapp on ennetatav ja ennetus algab meist kõigist. Igaühel on võimalik näiteks teistele suuremat tähelepanu pöörata, ohumärke märgates abi pakkuda ja julgustada asjatundjaid kaasama. Inimlik side ja kogukondlik tugi annavad eluindu – keegi ei peaks oma raskustega üksi silmitsi seisma,“ innustas Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi ekspert dr Zrinka Laido.

Papageno preemia on algatatud rahvusvahelisel eeskujul eesmärgiga tunnustada ajakirjanikke suitsiidiennetust toetavate artiklite või saadete eest ja seeläbi soodustada Papageno efekti Eesti meediamaastikul. Preemia saajaid valib avalikul konkursil esitatud kandidaatide seast komisjon, mis koosneb erinevatest osapooltest. Tänavune konkurss on kolmas.

Kust saada abi enesetapuga seonduvates küsimustes?
Ohvriabi kriisitelefon: 116 006 (24h)
Lasteabi: 116 111 (24h)
Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kell 19-07)

Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 550 (24h)
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24h)
Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 447 3821 (24h)
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24h)
Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24h)
Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24h)
Kiirabi: 112 (24h)