„Diagnoos ei tähenda võimetust“: tserebraalparalüüsiga noore teekond hariduses

Sünnitrauma tagajärjel on Maariol diagnoositud tserebraalparalüüs (PCI), mis avaldub tema puhul füüsiliste piirangutena kätes ja koordinatsioonis. Lisaks mõjutab see kõnet, õppimise tempot ning üldist toimetulekut. Tavaõppes õppimine on olnud tema jaoks keeruline eelkõige kiire tempo ja sobivate töö- ning abivahendite puudumise tõttu.

„Diagnoos ei tähenda, et ma ei oleks suuteline mõtlema, aru saama või õppima,“ rõhutab Maario. „Vajan lihtsalt rohkem aega, kohandusi ja tuge.“

Haridustee algus ja varjatud potentsiaal

Maario haridustee algas Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikooli lasteaiarühmas. Kuna tal puudusid sobivad kommunikatsiooniabivahendid, oli tal keeruline oma teadmisi väljendada nii suuliselt kui ka kirjalikult. Seetõttu jäi tema tegelik võimekus sageli märkamata.

Edasine koolitee kulges toimetuleku õppekava alusel. Maario õppis Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikoolis alates esimesest klassist ning lõpetas üheksanda klassi 2023. aasta kevadel. Õppetööga sai ta hästi hakkama, kuid tema sõnul seati tema suhtes sageli madalamad ootused ning tema potentsiaali ei hinnatud täielikult.

Murdepunkt ja uus suund

Oluline muutus saabus 2023. aasta augustis, kui Maario ellu naasis logopeed Helen Saareoja, kes oli teda toetanud juba lapsepõlves. Saades teada, et Maario oli lõpetanud põhikooli toimetuleku õppekava alusel, tekkis küsimus, kas see vastas tegelikult tema võimekusele.

Algatati täiendavad hindamised: Maario suunati psühholoogi juurde ning hindamine viidi läbi ka Rajaleidja keskuses. Tulemused näitasid, et tegemist on kerge mahajäämuse ja õppimisraskustega ning et Maario vajab eelkõige aeglasemat õppetempot füüsilistest piirangutest tulenevalt.

Spetsialistide hinnangul oli ta võimeline õppima lihtsustatud õppekava alusel ning tulema sellega edukalt toime.

Uus võimalus õppida

2023 aasta sügisel alustas Maario uuesti kooliteed Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikoolis, seekord kohe üheksandas klassis lihtsustatud õppekava alusel, mida täiendati individuaalse õppekavaga. See võimaldas tal õppida oma tempos ning näidata oma tegelikku võimekust.

Kohalik omavalitsus toetas Maario kooliteed üheks aastaks määratud tugiisiku abil, kes aitas nii igapäevastes tegevustes kui ka õppetöös.

Maario läbis põhikooli õppekava kolme aastaga ning lõpetas 2025. aasta kevadel lihtsustatud õppekava alusel.

Praktiline õpe ja kogemuslik õppimine

Praegu õpib Maario lisaõppel, mis keskendub rohkem praktilisele tegevusele ja vähem teoreetilistele õppeainetele. Praktika käigus on ta aidanud koolis plakateid valmistada, toetanud õpetajaid igapäevatöös ning panustanud kooliürituste korraldamisse.

„Need kogemused on aidanud mul kasvada ja saada kindlustunde, et olen ühiskonnas kaasatud ja vajalik,“ ütleb ta.

Ühiskondlik panus ja tulevik

2025. aasta kevadel kandideeris Maario tugiisiku abiga organisatsiooni Minu Unistuste Päev, sooviga panustada raskelt haigete laste unistuste täitumisse. Üllatusena pakkus organisatsioon hoopis talle endale Minu Unistuste Päeva.

2026. aasta kevadel lõpetab Maario kooli. Lihtsustatud õppekava seab tema edasistele õpingutele piiranguid ning hetkel ei ole tal veel kindlaid plaane, kuhu edasi liikuda. See on pannud teda otsima alternatiivseid võimalusi ning viinud koostööni organisatsioonidega Minu Unistuste Päev ja Eesti PCI Sõdalased – PCI Warriors of Estonia.

„Diagnoos ei defineeri inimest“

Maario sõnul on tema eesmärk jagada oma kogemust ja olla eestkõneleja. „Tahan näidata, et ka inimesed, kes vajavad rohkem tuge, saavad olla aktiivsed ja väärtuslikud kogukonna liikmed.“

Tema lugu näitab, et diagnoos ei määra inimese võimekust ega tulevikku. Õigel ajal pakutud tugi, vajalikud kohandused ja sobivad abivahendid võivad muuta haridustee kulgu ning avada võimalusi, mis muidu jääksid märkamata.

„Diagnoos kirjeldab teekonda, mitte sihtpunkti,“ ütleb Maario.