Ebaõnnestumine - kuidas teha seda paremini?

Ebaõnnestumine - mis see on?

Ebaõnnestumist on kirjeldatud kui seisundit või tingimust, kus eesmärki ei saavutatud või ei saavutatud seda nii, nagu kavatseti. Seda on kirjeldatud ka kui edu puudumist.

Ebaõnnestumine tekib siis, kui inimese jõudlus eesmärgi saavutamisel jääb alla tema edustandardi.

On mitmeid põhjuseid ja sündmusi, mis võib tekitada meis ebaõnnestumise tunde. Näiteks, eksamil läbikukkumine, kandideerimisel oma unistuste tööst ilmajäämine, suurepärase tulemuse tegemisel tunnustuseta jäämine jne. Oleme siis kurvad, pahased, vihased, pettunud, õnnetud ja meil on raske leida motivatsiooni, et uuesti proovida. Miks see nii on?

Vastus peitub meie aju töös. Ebaõnnestumise mõistmiseks peame kõigepealt mõistma, miks me kardame ebaõnnestumist.

Miks me ebaõnnestumist kardame?

Nagu kõik emotsioonid, käivitavad ka ebaõnnestumisega kaasnevad emotsioonid ajus rea sündmusi. Kui kogeme võitu, vabanevad ajus endorfiinid dopamiin ja serotoniin. Need ained julgustavad ja motiveerivad meid uute ülesannetega tegelema. Kui kogeme ebaõnnestumist, vabaneb ajus kortisool, mis suurendab stressi ning ärevust ega paku meile vajalikku turvalisuse tunnet. Inimestena soovime tunda end hästi ja turvaliselt. Ebaõnnestumine võib seda eesmärki ohustada, seades mõnikord kahtluse alla isegi meie eneseväärikuse tunnetuse.

Kus või millal võime ebaõnnestumist kõige rohkem peljata? Näiteks, liiga kõrgete ootuste või eesmärkide seadmisel. See puudutab nii iseenda seatud kui ka ühiskondlikke ootusi või stereotüüpe (näiteks: kui mul magistrikraadi ei ole, siis pole mul mingit tulevikku jne). Teine koht, kus ebaõnnestumine võib olla hirmutav, on negatiivse tagasiside saamine. Mõlemal puhul tunneme end halvasti. Hirm stereotüüpide ees võib kujundada, milliseid eesmärke me soovime üldse taotleda. Negatiivne tagasiside alandab meie enesehinnangut ja õpivalmidust, ent valmisolek ebaõnnestuda ja ebaõnnestumisest õppimine on meile eesmärkide saavutamiseks hädavajalikud. 

Ebaõnnestumise oht ja ootus, et see ei too kaasa õpetatavat hetke, õõnestab ebaõnnestumist otsivat käitumist

UC Berkeley professori Martin Covingtoni sõnul on hirm ebaõnnestumise ees otseselt seotud meie enesehinnanguga ja saavutusvõime on enesehinnangu säilitamiseks ülioluline. See kehtib eriti sellises konkurentsiolukorras nagu töökoht.

Kas tead, et hirm ebaõnnestumise ees võib viia enesesabotaažini. Kuidas? Toon näite: kui ma ei usu, et mul on võime olla edukas või kui korduvad ebaõnnestumised vähendavad seda usku, hakkan ma (kas teadlikult või mitte) vabandusi otsima ja valima praktikaid, mille eesmärgiks on säilitada enesekindlust ning -väärtust nii iseenda kui ka teiste silmis. Mida intensiivsem on ebaõnnestumise taga olev pingutus, seda olulisemaks muutuvad vabandused ja õigustuste otsimine (kaitsemehhanismid).

Õigustuste probleem on selles, et need võivad muutuda isetäituvateks ennustusteks, kuna need saboteerivad meie pingutusi ja suurendavad ebaõnnestumise tõenäosust veelgi.

Ebaõnnestumisega kaasnev häbi on valus emotsioon ja pole üllatav, et läbikukkumise hirmus kipume saavutusolukordades orienteeruma pigem moel, mis aitab meil häbi vältida.

Ebaõnnestumise rakendamine isiklikuks kasvuks

Meie aju õpib ebaõnnestumise korral kahel viisil:

tasupõhine õppimine - aju tõlgendab ebaõnnestumist kui positiivset kogemust, millega kaasneb preemia (heaolutunne, positiivne tagasiside, millegi uue teadasaamine) ja mis käivitab uuesti katsetamise soovi (mida ma veel teada saan).

õppimise vältimine - aju tõlgendab ebaõnnestumist kui negatiivset kogemust, mida ei tasu korrata, kuna toob kaasa ebameeldivat järelkaja ja tundeid (karistus, valu, hirm, häbi jne).

Eesmärkide seadmise suureks väljakutseks on meie püüe ebaõnnestumist iga hinnaga vältida, kuid me ei peaks seda tegema. Peaksime püüdma luua ja seada eesmärgid, mille puhul on võimalik nii edu kui ka ebaõnnestumine. See aitab meil õppida ja kasvada.

Nii ebameeldiv kui ebaõnnestumine ka poleks, on ebaõnnestumise oht omane enamikule eesmärkidele, mille poole tasub püüelda.

Valmisolek ebaõnnestuda kui ka ebaõnnestumisest õppimine on eesmärkide saavutamiseks hädavajalikud.