Uudislood

EPIKoja seisukoht eestkoste seadmise muudatuste väljatöötamiskavatsuse kohta

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) toetab eestkoste valdkonna ajakohastamist, kuid leiab, et praegune väljatöötamiskavatsus (VTK) ei paku piisavalt ulatuslikku lahendust. EPIKoda rõhutab inimõiguspõhist lähenemist, toetatud otsustamise süsteemi arendamist, valimisõiguse piirangute täielikku kaotamist, ekspertiiside kvaliteedi tõstmist ning kohtuliku järelevalve tugevdamist.

Remi Gregori Sassi

16. oktoober, 2025

Foto: Eesti Puuetega Inimeste Koda

Allikas: Eesti Puuetega inimeste Koda

Miks teema on kriitiline

Eestkoste seadmine on inimese põhiõigustesse äärmuslikult sekkav meede. Seetõttu peab menetlus olema eestkostet vajavale inimesele kiire, selge ja hoidev ning otsused põhjalikult põhjendatud. Enne eestkosteni jõudmist tuleb alati hinnata ja proovida vähem piiravaid alternatiive (nt sotsiaalteenused, volitused, perekondlik ja kogukondlik tugi).

Taust: rahvusvahelised kohustused ja siseriiklikud arengud

EPIKoda on korduvalt osutanud süsteemsetele kitsaskohtadele (eestkoste määramiste kasvanud hulk, valimisõiguse piirangud, ekspertiiside kvaliteet). ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee on soovitanud Eestis loobuda asendatud otsustamise loogikast ning kujundada toetatud otsuste tegemise süsteem, mis austab inimese väärikust, autonoomiat, tahet ja eelistusi. 2023. aasta eestkostekorralduse uuring tõi need probleemid esile; VTK tunnistab vajadust arendusteks, kuid ei tee sammu toetatud otsustamise süsteemi suunas.

EPIKoja põhisõnumid VTK-le

1) Toetatud otsustamine kui suund

VTK käsitleb jätkuvalt asendatud otsustamise mudelit ega paku üleminekut toetatud otsustamisele.

EPIKoda peab seda vajaliku reformi vaates ebapiisavaks: toetatud otsustamise analüüs ja rakenduslikud sammud tuleb alustada kohe.

2) Eestkoste ei tohi olla „vaikimisi“ lahendus

Eestkoste seadmine ei ole kõrvalise abi vajaduse automaatne järeldus.

Tuleb laiendada ja eelistada vähem piiravaid abinõusid: sotsiaalteenused, volitused, pereliikmete ja kogukonna tugi, mõistlikud kohandused.

3) Kasvavad mahud nõuavad põhimõttelist muutust

Eestkoste seadmiste arv on 10 aastaga kahekordistunud.

Vanemaealiste ja dementsusega inimeste arvu kasv tähendab, et inimkeskse, paindliku ja ennetava toe kujundamine on vältimatu.

4) Valimisõiguse piirang tuleb kaotada

EPIKoda toetab täielikku loobumist valimisõiguse piirangutest inimestele, kelle teovõimet on piiratud.

Kui inimene ei kasuta õigust, ei võrdu see õiguse äravõtmisega.

5) Ekspertiiside kvaliteet ja roll

Eestkoste on intensiivne sekkumine – „lihtsaid“ eestkosteasju ei ole.

Psühhiaatrilise eksperdiarvamuse asendamine muu arsti (nt perearsti) hinnanguga ei taga vajaliku kvaliteedi ja põhjalikkuse taset.

Vajalik on ühtne metoodika, selged küsimustikud ning ekspertide ja kohtunike koolitus.

6) Terminid, diagnoos ja toimetulek

Toetada tuleb terminoloogia täpsustamist nii, et see peegeldaks nii diagnoosi (RHK) kui funktsioneerimisvõimet (RFK).

Kohtul tuleb hinnata inimese suutlikkust valdkonniti ja õigustoiminguti ning määrata eestkoste vaid vältimatult vajalikus ulatuses, otsuse resolutsioonis täpselt sõnastades.

7) Tugevam kohtulik järelevalve

Järelevalve peab toimima kompetentsikeskusena: koondama praktikaid, nõustama eestkostjaid (sh KOV spetsialiste), tuvastama muutused eestkostetava võimekuses ning algatama vajadusel eestkoste ulatuse vähendamise või lõpetamise.

Sammud inimõiguspõhise eestkostesüsteemi poole

EPIKoda tervitab soovi ajakohastada eestkoste valdkonda, kuid rõhutab, et vajalik on sisuline reform, mitte üksnes mõistete kohendamine.
Eestkoste peab olema viimane meede, millele eelneb süsteemne pingutus toetada inimest nii, et ta saaks oma õigusi ise teostada.

Inimõiguspõhine, toetatud otsustamist eelistav ning kvaliteetse eksperthinnangu ja tugeva järelevalvega süsteem tagab väärikuse, autonoomia ja õigusselguse kõigile.