Eksamite tulemused püsivad mullusega võrreldaval tasemel
Harno avalikustas täna esialgsed põhikooli- ja riigieksamite tulemused. Võrreldes eelmise aastaga on kõigi eksamite keskmised punktisummad tõusnud või jäänud samaväärseks, veidi langenud on vaid matemaatika kitsa eksami keskmine punktisumma.
Foto: Haridus- ja Noorteamet
Allikas: Haridus- ja Noorteamet
Riigieksameid tegi sel aastal kokku 12 459 eksamitegijat, kellest 9790 on gümnaasiumiõpilased, 1953 kutseõppeasutuste õpilased ja 716 on keskhariduse varem omandanud. Eelmise aastaga võrreldes oli eksamitegijaid tänavu 700 võrra rohkem.
“Selleaastased riigieksamite tulemused on suures osas sarnased eelmise aastaga ning olulisi muutusi ei ole. Üldiselt on täheldatav kerge stabiilne tõusutrend, kuid käesoleval aastal langes kitsa matemaatika eksami tulemus 3,7 punkti võrra. Valemilehe lisamine eksamivihikusse ei toonud mullusega võrreldes kõrgemaid tulemusi. See kinnitab, et määravam on siiski oskus valemeid mõista ja õigesti rakendada. Nii nagu möödunud aastal, saavutas ka tänavu suurem osa eksamil maksimumtulemuse saanud õpilastest 100 punkti just laia matemaatika eksamil,” kirjeldas tulemusi Harno hindamiskeskuse juht Alge Ilosaar.
Kokku oli sel aastal riigieksamil 100 punkti saanuid 81 (möödunud aastal 85). Haridus- ja Noorteamet ootab maksimumtulemuse sooritajaid pidulikule tänuüritusele, mis toimub 26. juunil Rakett69 Teadusstuudios.
Ka põhikooli matemaatikaeksami tegijatest sai ligi kolmandik tulemuseks 90-100%, mida on rohkem kui teistel eksamitel. Küll aga oli ligi neljandiku õpilaste tulemus matemaatikas alla 50%. “Nii nagu eelmisel aastal, on ka nüüd murettekitav aina suurenev lõhe vene- ja eestikeelsete laste matemaatika eksami tulemuste vahel. Soorituskeele lõikes suurenes eesti ja vene keeles sooritanute vahe 12,49 protsendipunktini. Tähelepanu vajavad ka eesti keele kui teise keele eksami sooritajate tulemused, mis näitavad, et alla poole õpilastest saavutasid eksamil B1-keeletaseme,” lisas Ilosaar.
Gümnaasiumi lõpetajatel tuleb sooritada riigieksam eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas ning võõrkeeles. Põhikooli lõpetajad sooritavad samuti eesti keele või eesti keele kui teise keele ja matemaatika eksami ning eelistatud valikeksami.
Nii riigieksamite kui ka põhikooli lõpueksamite eksamitööd koostab vastava õppeaine eksamikomisjon, kuhu kuuluvad ülikoolide eksperdid ja tegevõpetajad, lähtudes eksami eristuskirjast. Eksamite eesmärk on anda õpilasele, vanemale, koolile, kooli pidajale ja riigile võimalikult objektiivset ja võrreldavat tagasisidet õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest.
Praeguste tulemuste näol on tegemist esmaste tulemustega 17. juuni seisuga. Sügisel avalikustatakse lisaks riigieksamite kokkuvõttev statistika ja põhjalikumad analüüsid. Loe pikemalt siit
Veel samal teemal