Epikoda: abivahendite reform ei tohi jätta erivajadustega inimesi abita
Eesti Puuetega Inimeste Koda ning mitmed teised puuetega inimeste organisatsioonid tegid ühise pöördumise, milles väljendavad muret kavandatava abivahendite ja meditsiiniseadmete reformi üle. Nende hinnangul ei tohi reformi käigus kaduda erimenetluse võimalus, mis on seni aidanud katta inimeste individuaalseid vajadusi.
Foto: Eesti Puuetega Inimeste Koda
Allikas: Eesti Puuetega Inimeste Koda
Organisatsioonid leiavad, et praegu kavandatav tootepõhine süsteem ei pruugi olla piisavalt paindlik. Probleemid võivad tekkida olukordades, kus vajalik abivahend ei ole loetelus, ületab kehtestatud piirhinda või kui inimene ei vasta täpselt etteantud tingimustele. Samuti võib abi kättesaamine viibida juhul, kui abivahendit on vaja enne tavapärase kasutusaja lõppu.
Pöördumises rõhutatakse, et erimenetlus on olnud oluline mehhanism, mis võimaldab sellistes olukordades leida individuaalse lahenduse. Selle puudumisel võivad harvemate või keerukamate vajadustega inimesed jääda vajalikust abist ilma.
Organisatsioonid toovad esile ka kriisivalmiduse aspekti. Nende sõnul võimaldab paindlik süsteem reageerida kiiresti olukordades, kus abivahendite, tarvikute või eritoidu vajadus kasvab ootamatult.
Lisaks kritiseeritakse reformi ettevalmistamise protsessi. Organisatsioonide hinnangul ei ole toimunud piisavalt sisulist arutelu riigi, abivahendite kasutajate ja pakkujate vahel. Samuti peetakse vajalikuks põhjaliku mõjuanalüüsi koostamist enne lõplike otsuste tegemist.
Sotsiaalministeeriumi esindajad on varasemates aruteludes viidanud, et erimenetluse kasutamine on olnud väike ning osa seniseid probleeme plaanitakse lahendada süsteemsete muudatustega, näiteks hüvitamise tingimuste muutmise kaudu. Organisatsioonid leiavad siiski, et see ei kata kõiki olukordi, kus inimese vajadus ei mahu standardlahenduste raamidesse.
Pöördumise autorid rõhutavad, et riigil on kohustus tagada puuetega inimestele vajalikud abivahendid viisil, mis võimaldab neil elada iseseisvalt ja osaleda ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel. See kohustus tuleneb nii Eesti õigusest kui ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist.
Organisatsioonid kinnitavad, et nad ei saa reformi toetada, kui erimenetluse mehhanismi ei viida Tervisekassa süsteemi. Samuti on nad valmis oma seisukohti kaitsma nii ministeeriumis, Riigikogus kui ka kohtumistel erakondadega.
