Uudislood

EPIKoda: paindliku tööaja eelnõu vajab täiendavat arutelu

Riigikogu õiguskomisjonis arutati äsja paindliku tööaja kokkuleppe eelnõu. Eesti Puuetega Inimeste Koda rõhutab, et kuigi muudatused on kaua oodatud, ei täida eelnõu praegusel kujul töötajate ootusi ega taga piisavat turvatunnet.

Remi Gregori Sassi

14. november, 2025

Foto: Eesti Puuetega Inimeste Koda

Allikas: Eesti Puuetega Inimeste Koda

Arutelu Riigikogu õiguskomisjonis

Riigikogu õiguskomisjon arutas eile nn paindliku tööaja kokkuleppe eelnõu, kus osales Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoda) esindajana jurist Kristi Rekand.
Eelnõu eesmärk on võimaldada töölepingulistes suhetes sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid, kusjuures kokkulepitud töötundide maht ei või olla suurem kui 10 tundi nädalas. Ülejäänud kuni 30 tundi oleks võimalik töötada vastavalt vajadusele, mis annab tööandjale ja töötajale teatud paindlikkuse.

Lisaks soovitakse eelnõuga soodustada töölepingute sõlmimist võlaõiguslike lepingute asemel, et vähendada ebakindlust ja tagada töötajatele suuremad sotsiaalsed garantiid.

Töötaja kaitse peab olema esikohal

EPIKoja hinnangul on paindliku tööaja võimaldamine krooniliste haiguste, vähenenud töövõime ja puudega inimeste jaoks oluline ja vajalik, kuna see võimaldab paremini ühildada töö- ja tervisevajadusi.
Küll aga leiab EPIKoda, et praegusel kujul koostatud eelnõu ei taga töötaja kaitset ega turvatunnet, vaid keskendub eelkõige tööandjate majanduslike riskide maandamisele.

“Töötaja peab olema selles süsteemis võrdväärne osapool, kelle tegelikku tahet ja huve arvestatakse. Praegune eelnõu selles osas selgust ei paku,” märkis Kristi Rekand.

Riskid ja puudujäägid eelnõus

EPIKoda toob välja mitmeid probleeme, mis vajavad enne seaduse vastuvõtmist täiendavat arutelu:

Töötaja kui nõrgema osapoole kaitse – puudub selgus, kuidas tagatakse töötaja õigused ja huvid paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimisel.

Ebastabiilne sissetulek – on oht, et lisatunnid moodustavad suurema osa töökoormusest, mis muudab töötaja majandusliku olukorra ebakindlaks.

Tööandja surve – töötaja võib olla sunnitud kokkuleppe sõlmima, isegi kui see talle tegelikult ei sobi.

Tõenduspõhise teabe puudumine – eelnõu toetuseks puuduvad uuringud ja selge praktika, et muudatused aitaksid vähendada võlaõiguslike lepingute kasutamist.

Puhkeaja piiramine – kavandatud muudatused võivad vähendada iganädalase puhkeaja kestust, mis võib ohustada töötaja tervist ja heaolu.

EPIKoda: eelnõu tuleb saata tagasi arutamiseks

EPIKoda rõhutab, et kuigi paindliku tööaja kokkuleppe loomise idee on positiivne ja vajalik, nõuab eelnõu senisest põhjalikumat analüüsi ja täiendusi.

„Eelnõu praegusel kujul vastuvõtmine nõrgestab töötaja positsiooni veelgi. Palume see saata täiendavateks aruteludeks vastutavale ministeeriumile tagasi,“ seisab EPIKoja seisukohas.