EPIKoda: perearstiabi reform peab arvestama ka kõige haavatavamate patsientidega

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) esitas Sotsiaalministeeriumile tagasiside tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatuste eelnõule, toetades küll reformi üldist eesmärki, kuid rõhutades, et kavandatavad muudatused peavad senisest enam arvestama puuetega ja krooniliste haigustega inimeste vajadustega.

EPIKoja hinnangul on esmatasandi tervishoiu tugevdamine oluline samm, kuid perearstiabi kvaliteeti ei määra üksnes süsteemi korraldus. Sama tähtis on tagada, et patsiendid pääseksid teenusele ligi, ravi oleks järjepidev ning suhtlus tervishoiusüsteemiga arusaadav ja ligipääsetav.

Ühe peamise murekohana toob EPIKoda välja eelnõus sisalduva võimaluse, mille kohaselt võib perearst keelduda uue patsiendi nimistusse võtmisest, kui samas piirkonnas on mõne teise perearsti nimistus vabu kohti. Organisatsiooni hinnangul ei tähenda vaba koht teises nimistus automaatselt, et inimene saab teenust tegelikult kasutada.

Puuetega ja krooniliste haigustega inimeste puhul tuleb arvestada ka vastuvõtu kaugust, transpordivõimalusi, tervisekeskuse füüsilist ligipääsetavust, suhtluskeelt ning juba välja kujunenud ravisuhet perearstiga. Seetõttu teeb EPIKoda ettepaneku siduda patsiendi registreerimisvõimalus lisaks vabale kohale ka tegeliku ligipääsetavusega.

Olulise teemana tõstatatakse ka ravi järjepidevus. EPIKoda märgib, et perearst on paljude krooniliste haigustega inimeste jaoks peamine kontaktisik ravimite väljakirjutamisel, terviseseisundi jälgimisel, abivahendite määramisel ja eriarstile suunamisel. Perearsti lahkumine või nimistu ajutine teenindamine ei tohiks tähendada ravi katkemist.

Selle vältimiseks soovitab organisatsioon seaduses selgelt sätestada, et patsiente tuleb muudatustest õigeaegselt teavitada ning vajadusel teha seda lihtsas keeles või muudes ligipääsetavates vormides, mis arvestavad näiteks nägemis-, kuulmis- või kognitiivse puudega inimestega.

Tagasisides juhitakse tähelepanu ka keelelisele ligipääsule. EPIKoja hinnangul tuleks riski- ja kriisipiirkondade määramisel arvestada piirkondade keelelist koosseisu ning tagada, et patsientidel oleks võimalik saada abi neile arusaadavas keeles või vajadusel kasutada tõlketeenust.

Lisaks peab organisatsioon probleemseks pereõe kontaktandmete avaldamise kohustuse vähendamist. Kuigi eesmärk on vähendada halduskoormust, võivad sellest enim mõjutatud olla inimesed, kes ei kasuta digiteenuseid või kelle jaoks elektroonilised suhtluskanalid ei ole ligipääsetavad. Seetõttu soovitab EPIKoda tagada, et patsientidele oleks alati selgelt kättesaadav teave erinevate ühenduse võtmise võimaluste kohta.

EPIKoda leiab samuti, et perearstide töökoormust ei tohiks hinnata üksnes nimistus olevate inimeste arvu järgi. Krooniliste haiguste ja puuetega patsiendid vajavad sageli pikemaid vastuvõtte ning keerulisemat ravi koordineerimist, mistõttu peaks töökoormuse hindamisel arvestama ka patsientide tervisevajaduste keerukust.

Organisatsiooni hinnangul vajab eelnõu ka selgemaid eesmärke ja mõõdikuid. EPIKoda teeb ettepaneku hinnata reformi mõju näiteks alalise perearstita nimistute arvu, vastuvõtule pääsemise aja, ravi järjepidevuse, teenusekatkestuste ning nimistusse võtmisest keeldumise kaebuste kaudu. Samuti soovitakse näha kuluprognoose, rahastusallikaid ja hinnangut reformi mõjule Tervisekassa eelarvele.

Tähelepanu juhitakse ka sellele, et riski- ja kriisipiirkondade üle otsustavas nõukogus peaks olema esindatud puuetega inimeste organisatsioonid. EPIKoja hinnangul mõjutavad nõukogu otsused otseselt patsientide ligipääsu perearstiabile ning seetõttu peab otsustusprotsessis olema esindatud ka patsientide vaade.

Tagasiside lõpus palub EPIKoda parandada eelnõus oleva ebatäpsuse, kus huvirühmana on nimetatud „Eesti Puuetega Inimeste Fond SA“. Organisatsiooni hinnangul tuleks selle asemel viidata Eesti Puuetega Inimeste Kojale kui puuetega inimeste organisatsioonide katusorganisatsioonile Eestis.