Erihoolekande muudatused toovad kiirema abi ja soosivad kodulähedasi teenuskohti

Erihoolekandeteenused on mõeldud psüühikahäire diagnoosiga inimestele, kes vajavad oma vaimse tervise olukorra tõttu igapäevaelus erihoolekande tegevusjuhendaja juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet ning kellele ei ole võimalik osutada vajalikku abi teiste sotsiaalhoolekande abimeetmetega.   

Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on eelnõu üks samm erihoolekande reformist ja pakub esmaseid kiireid lahendusi pikkade järjekordade leevendamiseks. Samuti lahendab eelnõu aprillikuise riigikohtu otsuses välja toodu, et erihoolekandeteenust vajav inimene peab selle saama tema vajadusest lähtuvalt ja mõistliku aja jooksul. 

„Oleme erihoolekandesüsteemi korrastamisega alustanud ning see eelnõu on üks samm mitmetest,“ ütles Joller. „Äärmusliku abivajadusega inimesele peab olema tagatud sobiv ja turvaline elukeskkond. Seal peab olema piisav arv väljaõppinud töötajaid ning teenuseosutajal peab olema valmisolek sellist tuge pakkuda. Seetõttu ei saa uusi kohti luua ühe otsusega ja üleöö. Isegi kui meil oleks võimalik kohe eraldada kogu vajaminev raha, võtaks aega, et need teenusekohad koos vajaliku personaliga ka tekiksid. Liigume olukorra parandamiseks samm-sammult ja vastavalt võimalustele.“ 

Olulise muudatusena hakatakse teenusele suunamisel arvestama inimese abivajaduse kiireloomulisust. See tähendab, et hinnatakse, kui tõsine on inimese olukord ning kas teenuse saamisega viivitamine võib ohustada tema tervist, turvalisust või igapäevast toimetulekut. Kui ootamine võib inimese olukorda märkimisväärselt halvendada, saab ta teenusele eelisjärjekorras. Praeguse korra järgi on kõik inimesed ühises järjekorras. Kiireloomulisuse hindamise täpsemad alused kehtestatakse määrusega ning need jõustuvad 1. jaanuaril 2027. 

Paremaks muutub ka kodulähedase teenuse kättesaadavus, sest kohalikud omavalitsused saavad enda loodud uutel teenuskohtadel eelistada oma piirkonna elanikke. Toetavate teenuste puhul võivad nad kõik teenusekohad reserveerida enda elanikele. Ööpäevaringsete teenuste puhul võib kuni 70% kohtadest olla reserveeritud oma elanikele, kuid vähemalt 30% kohtadest peab jääma kättesaadavaks ka teiste omavalitsuste elanikele. Muudatus hakkab kehtima alates 1. jaanuarist 2027 nende teenuskohtade puhul, mille tegevusluba väljastatakse pärast seda kuupäeva. 

Samuti muutub inimese jaoks lihtsamaks asjaajamine. Praegu tuleb erihoolekande teenuse saamiseks ja jätkamiseks esitada samu andmeid korduvalt nii Sotsiaalkindlustusametile kui ka kohalikule omavalitsusele ning läbida mitmel korral hindamisi, kuigi vajalik info on asutustel juba olemas. Eelnõuga vähendatakse sellist dubleerimist ning teenuste korraldus viiakse suurel määral üle infosüsteemipõhiseks. Uus STAR infosüsteem võimaldab andmeid paremini kasutada, muudab protsessi sujuvamaks ning annab parema ülevaate inimese teenusteekonnast. Andmevahetusega seotud muudatused jõustuvad 1. augustil 2027. 

Lihtsamaks muutub ka inimese omaosaluse arvestamine. Edaspidi võetakse selle aluseks ainult riiklik pension ja töövõimetoetus ning muid sissetulekuid enam ei arvestata. Pärast omaosaluse ja tulumaksu tasumist peab inimesele alles jääma vähemalt 15% pensionist või töövõimetoetusest. Kui nendest tuludest ei piisa omaosaluse tasumiseks, katab puuduva osa riik. 

Muudatuste ettevalmistusse olid kaasatud mitmed partnerid, sealhulgas Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit ja teenusepakkujad.

2026. aastal on riigi erihoolekandeteenuste eelarve 57,7 miljonit eurot. Kokku on erihoolekande maht sel aastal riigi rahastuse ja inimeste omaosalusega ligi 77 miljonit eurot. Mai alguse seisuga sai erihoolekandeteenust 6394 inimest ja kasutusel oli 7764 teenuskohta ehk mõni inimene sai mitut teenust. 

Mai alguse seisuga oli erihoolekandeteenuse järjekorras 2028 inimest. Kuna üks inimene võib vajada või taotleda mitut teenust, oli teenuskohtade arvestuses järjekorras 2221 teenusevajadust.  

Inimesi, kes on valmis kohe teenusekohta vastu võtma, on järjekorras oluliselt vähem - 1296. Ligikaudu pooled ootajatest on ööpäevaringsete teenuste järjekorras ja pooled toetavate või kogukonnateenuste järjekorras. Ehk osa inimesi on järjekorras tulevikuvajaduse tõttu, näiteks juhuks, kui senine kodune toetus või lähedaste abist enam ei piisa. Osa inimesi ootab kindlat piirkonda või konkreetset teenuseosutajat. 

Kõige suurem vajadus uute teenuskohtade järele on Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaal. Teenuseliikidest on suurim vajadus ööpäevaringse erihooldusteenus (s.h autismispektrihäirega teenuskohad), päeva- ja nädalahoiuteenuse ning toetatud elamise teenuse järele. 

Järjekordade lühendamiseks erihoolekandes on viimase aasta jooksul astutud mitu sammu. Muudetud on teenuskohtade pakkumise korda, et järjekord liiguks kiiremini. Varem oli inimesel kuu aega otsustada, kas ta võtab pakutud koha vastu ja kui ta siis keeldus, algas järjekorras inimesel otsustamiseks järgmisel jälle kuu aega. Teenusekoht seisis seni tühjalt. Nüüd on pakkumisele vastamiseks aega 10 tööpäeva, mida saab mõjuval põhjusel pikendada. 

Lisaks on Sotsiaalkindlustusamet võtnud ühendust kõigi järjekorras olevate inimestega, et täpsustada, milline on nende tegelik teenusevajadus ja kas nad on valmis teenusele minema. Selgus, et kõik järjekorras olevad inimesed ei soovi või ei saa kohe teenusele asuda. Osa inimesi tuleb veel kodus toime, osa kasutab teisi tugiteenuseid, osa ootab kohta kindlas piirkonnas või konkreetse teenuseosutaja juures. On ka inimesi, kes on järjekorras pigem võimaliku tulevase vajaduse tõttu. Näiteks aprillis pakuti toetavate ja kogukonnateenustele kohta 446 inimesele, vastu võttis neist 135 inimest. Ööpäevaringsete teenuste puhul tehti aprillis 70 pakkumist ja vastu võtsid vaid 14 inimest.  

Aastatel 2026–2027 loob Sotsiaalministeerium täiendavalt juurde 12 uut ööpäevaringset teenuskohta kõige kriitilisema abivajadusega inimestele – autismispektri häirega täisealistele inimestele, kellel on tuvastatud pidev ja intensiivne äärmuslikult kahjustav käitumine. Samas jätkatakse tööd täiendavate kohtade loomisega ja 2026. aastal rahastatakse erihoolekandes 200 täiendavat kogukonnas elamist toetavat teenuskohta. 

Pikemas vaates jätkab Sotsiaalministeerium suuremate teenusüksuste ümberkorraldamist väiksemateks ja inimväärsemateks üksusteks. Seni on ümber korraldatud 1699 ööpäevaringset kohta ja loodud 499 uut kogukonnas elamise kohta. 2029. aasta lõpuks korraldatakse ümber veel 324 kohta väiksemateks teenuskohtadeks. 

Sotsiaalministeerium saatis sotsiaalhoolekande seaduse ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastusringile. Eelnõuga saab tutvuda SIIN