Hooldust vajavad õpilased – hooldusõppurid
Eesti koolides õpib üle 200 lapse, kes vajavad iga päev intensiivset hooldust, mistõttu nende laste tervisest tulenevad väljakutsed on märksa suuremad kui eakaaslastel. Kuigi seaduse järgi on kõigil lastel õigus haridusele, on hooldusõppe laste puhul pistmist üpris keerukate väljakutsetega. Tihti tunnevad nende laste pered end üksi jäetuna, kuna nende laste osalemist õppetegevustes on isegi koolidel keeruline korraldada.
Loo Autor: Kadri Palk | EPIKoja haridus- ja tööalase huvikaitse nõunik
Allikas: Ajakiri Sinuga
Hooldusõppe laste eripärad
Hooldusõppe lapsed on sageli mitme erineva puudega, nende abistamine vajab spetsiifilisi teadmisi ja oskuseid. Lisaks intellektipuudele võivad neil esineda liikumisraskused, kõnepuuded, autism ja muud keerulised terviseprobleemid. Paljud neist lastest vajavad pidevat meditsiinilist sekkumist ja hooldust. Samas on tõsi seegi, et hoolimata näiteks kõne puudumisest ja võimetusest oma keha liigutada kogevad ka need lapsed emotsioone ja positiivne stimulatsioon toetab nende arengut soodsas suunas. Haridusega seotud institutsioonidele, eriti koolidele on see kahtlemata korralik proovikivi – tagada hooldusõppe lastele sobivad ning võimetekohased tegevused, pakkuda võimalust kogeda midagi uut ja aidata hoida olemasolev seisund stabiilsena.
Hooldusõppe väljakutsed
Individuaalne lähenemine
Nii nagu kõik lapsed on millegi poolest erinevad, nii ei ole ka olemas kaht täpselt ühesugust või samasuguse võimekusega hooldusõppe last. Iga hooldusõppe laps vajab individuaalset õppeplaani ja tuge, mis arvestaks lapse eripäradega, tervisest tulenevate takistuste, aga ka võimekusega, millised on selle lapse tugevused ja potentsiaal. Lapsi pole mõtet omavahel võrrelda, võtmesõnaks on ikkagi vaid individuaalne lähenemine ja valmisolek arvestada kõikide eripäradega. Siin on koolidel ja õpetajatel väljakutse koht, sest hooldusõppe korraldamine ja elluviimine erineb suuresti tavaõppest ja nende laste koolipäevad erinevad harjumuspärasest üldhariduskooli koolipäevast.
Ressursside nappus
Kuigi Eestis lähtutakse kaasava hariduse põhimõtetest, ei ole enamik meie koolidest kahjuks valmis pakkuma hooldusõpet. Puudu jääb spetsiifiliste õppevahendite soetamise võimalustest eeskätt rahalisest aspektist, samuti on vajaka sobivatest spetsialistidest. Hooldusõppe lapsed vajavad lisaks eripedagoogile veel mitmete tugispetsialistide – logopeed, füsioterapeut jt – abi. Peredele kõige mugavam variant – kodulähedane kool – ei ole hooldusõppe õpilasele alati paraku kättesaadav.
Üleminek täiskasvanuellu
Hooldusõppe laste elu korraldamine pärast koolitee lõpetamist on sageli uus väljakutse peredele. Noor vajab päeva- või ööpäevahoiu teenust, kuid vajadus sellise teenuse järele ületab pakkumise – soovijaid on vähem kui kohti. Lisaks ei ole sellist teenust kerge leida kodu lähedalt, mis teeb olukorra perede jaoks keerulisemaks. Pole ju pakutav teenuskoht, mis asub teises, kodust kaugel asuvas maakonnas, perele enamasti sobiv lahendus. On arusaadav soov, et täiskasvanuikka jõudnud noor elaks ja oleks teenusel pigem kodu lähedal, nii säiliks side kodukohaga ja lähedastel oleks märksa lihtsam oma täiskasvanuks saanud pereliiget külastada.
Perede koormus
Hooldusõppe laste peredel on sageli väga suur hoolduskoormus, lapsed võivad vajada abi ööpäev läbi. Ei ole harvad juhused, mil pered väsivad ja vanemad ei jaksa enam enda ja oma lapse õiguste eest seista. Seepärast on oluline ka vanemate toetamine, julgustamine ja jõustamine. Peredel peab olema võimalus tunda, et nad ei ole oma mures üksi, et nad saavad vajalikku abi ja nõu.
Mida on vaja muuta?
Paremad tingimused koolides
Et õpet tõhusamalt korraldada, vajavad koolid rohkem ressursse, et pakkuda hooldusõppe lastele võimalikult kvaliteetset haridust. Pädevad spetsialistid tagavad nii lastele kui peredele kindlustunde, kool peaks olema koht, kust pered saavad vajalikku nõu.
Sujuvam üleminek täiskasvanuellu
On vaja luua senisest rohkem toetusteenuseid noortele täiskasvanutele, et peredel oleks kindlus – ka pärast kooli lõppu on noortele loodud turvalised teenuskohad, kus nad on hoitud, ja lahendused, mis ei lõika ega lahuta neid peredest ära.
Teadlikkuse tõstmine
Selleks et hooldusõppe laste ja nende perede elukorraldus igas mõttes paremini sujuks, aitab suurel määral kaasa ühiskonna teadlikkuse tõstmine. Hooldust vajavad lapsed on kahtlemata tavapärasest erinevate vajaduste ja võimekusega, kuid see ei tähenda, et nad vajaksid vähem tähelepanu, armastust ja hoolt. Jääb üle vaid loota, et ühiskond tervikuna muutub ajaga üha teadlikumaks ja sellega koos kasvab ka meie kõigi empaatiavõime.
Perede toetamine
Pered, kus on kasvamas suure hooldusvajadusega laps, vajavad nii emotsionaalset kui ka praktilist abi, et toime tulla keeruliste väljakutsetega. Kuidas lahendada probleem, et hooldust vajava lapse vanemad ei saa suure hoolduskoormuse tõttu osaleda tööelus ja pahatihti jäävad nad seetõttu kõrvale ka sotsiaalsest elust? Seegi on üks suuri küsimusi, millega rinda pista tuleb ja millele ei pruugi olla lihtsat lahendust. Lootma aga peab, et küsimused, mille esitame, on edasiviivad ning otsustajatele innustavaks käivitajaks.
Hooldusõppe lapsed on täisväärtuslikud ühiskonna liikmed, kes vajavad meie kõigi toetust. Kõik lapsed peaksid saama võimaluse areneda ja õppida oma võimete piires. Vaadeldes, kuidas teised riigid on korraldanud hooldusõppe, näeme, et on olemas piisavalt palju häid praktikaid, mida võiksime ka Eestis rakendada. Õppides teiste kogemustest ja võttes üle parimad lahendused, on meil võimalik luua endagi lastele veelgi parem kasvukeskkond.
Veel samal teemal
