Jakob Rosin: „Mis sest, et koolimaja ees on kiiruspiirang - mul on kiire ja kokkulepe, et ei trahvita!“ Me ei soovi sellist suhtumist

Üle 20 aasta tagasi soovitasid Põhjamaade kogenud eksperdid Eesti ametnikele: „Ärge käsitlege ligipääsetavust ainult puuetega inimeste teemana, sest nii jääb see kitsaks nišiteemaks, mis peaaegu kedagi eriti ei huvita.“

Soovitus oli õige. Ometi teeme me ikka siiani täpselt vastupidi. Võtame puudeliigid ükshaaval ette ja küsime, mida me nende heaks teha saame.

Alles 2021. aastal hakkas mõtteviis muutuma, kui valmis mahukas soovituste pakett valitsusele, mille oli kokku pannud disaineritest, sisuloojatest, liikuvusekspertidest, arhitektidest, arendajatest, juhtidest ning erinevatest kasutajatest kokku kutsutud ligipääsetavuse rakkerühm.

Ligipääsetavust ei käsitletud raportis enam kitsalt puuetega inimeste erivajadusena, vaid elukaareülese põhimõttena, mis puudutab kõiki inimesi, vankriga liikuvast imetamist vajava imikuga lapsevanemast eaka kuulmis- või nägemislangusega teatrikülastajani.

Paberil oleme seega targemaks saanud.

Päriselus kordub aga endiselt lause: „Ligipääsetavus on mõeldud puuetega inimestele, aga kasulik KA teistele,“ mis erinevate loojatega suheldes jääb nõrgaks argumendiks.

Viies läbi ligipääsetavuse hinnanguid, kohtame eranditult igal korral inimesi, kes räägivad lugusid sellest, kuidas nad ei leia puuduva viidastuse tõttu üles tualetti, ei mõista, kuidas mobiiliäppi kasutada, ei näe lugeda toodetele trükitud teksti, ei jaksa trepist üles kõndida, või tahaks lihtsalt matkaraja ääres puhata.

Need inimesed ei ole mingi harvaesinev kamp puuetega inimesi, kes kord aastas ekskursiooniga asutusse külla tuuakse. Need on igapäevased kliendid, maksumaksjad, töötajad, lapsevanemad, vanavanemad ja külalised.

See ei tähenda, et puuetega inimeste konkreetsed vajadused kaoksid kuhugi ära. Ei kao ega tohigi kaduda. Nende vajaduste tõsiselt võtmine aitab märgata kohti, kus teenus või ruum on laiemalt halvasti läbi mõeldud ja luua lahendusi, millest on kasu paljudele erinevatele inimestele. Sest kui ligipääsetavus jääb ainult ühe grupi teemaks, jääb see alati erandiks, ja eranditega tegeletakse teadagi järjekorras teisena – kui üldse.

Juhend ei mõtle inimese eest

Viimastel aastatel on Eestis ja mujal Euroopas loodud palju ligipääsetavuse juhendeid. See on vajalik. Hea juhend aitab vältida vigu ja annab tegijale kindlama lähtekoha. Loe pikemalt siit