Jakob Rosin: Teeme lärmi
Eesti Puuetega Inimeste Koja arutelupäeval „Elu kui dokfilm“ rääkisid vandeadvokaat Meris Velling ja Eesti Pimedate Liidu juht ning ettevõtja Jakob Rosin ligipääsetavusest kui ühiskonna aususe ja tarkuse proovikivist. Rosin kutsus inimesi „tegema lärmi“ – mitte vaikima, vaid nõudma muutusi, mis tagaksid, et igaüks saaks ise käia tööl, poes, arsti juures või teatris. Velling tuletas meelde, et seadus kehtib kõigile võrdselt ja ametniku kohustus on teenida põhiseadust, mitte poliitilist mugavust.
Foto: Eesti puuetega Inimeste Koda
Ligipääsetavus pole heategevus – see on õiglus, vastutus ja tark majandamine
Vandeadvokaat Meris Velling avas oma ettekande küsimusega, mis pani saalis valitsema pingestatud vaikuse:
„Mis kuradit toimub? Mis toimub meie omavalitsustes ja sotsiaalkindlustussüsteemis?“
Tema lugu rääkis ühest mehest – Sven Kõllametsast, liikumispuudega inimesest, kes on pidanud kümme aastat järjest kohtus võitlema oma õiguse eest saada isikliku abistaja teenust.
„Sven on võitnud viis kohtuvaidlust, kuid iga kord on omavalitsus leidnud uue viisi, kuidas seadust eirata või otsust edasi lükata,“ rääkis Velling.
Tallinna linn piiras seadusega vastuolus olevalt teenuse tunde pooleks, viidates eelarvele.
„Kohtud on korduvalt öelnud, et eelarve piiratus ei ole vabandus. Raha puudus ei tohi panna inimest olukorda, kus ta jääb koduvangistusse ega saa ühiskonnas osaleda,“ rõhutas advokaat.
Veel enam – kui Svenile lõpuks hüvitis määrati, küsis ametnik temalt: „Mis alusel te üldse hüvitist taotlete?“
„Vastus oli jõustunud kohtuotsus,“ ütles Velling kibedalt. „See oli hetk, mil ma pidin endale meenutama, et advokaadina pean jääma väärikaks.“
Ta lisas, et ametkondades on levinud mõtteviis, mille järgi vastutus lükatakse alati kuhugi mujale.
„See on nagu viirus – iga kord, kui midagi ei osata lahendada, öeldakse, et see on kellegi teise asi,“ nentis Velling.
Tema sõnum ametnikele oli selge:
„Te ei teeni poliitikuid ega erakondi. Te teenite põhiseadust ja Eesti inimesi. Kui teile antakse korraldus, mis on põhiseadusega vastuolus, on teil õigus ja kohustus selle vastu seista.“
Jakob Rosin: „Meil jookseb kaks filmi – meie ja teie“
Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimees ja Ligipääsuke tegevjuht Jakob Rosin alustas oma sõnavõttu ausalt:
„Mõtlesin kaua, kas üldse tulla. Vahel tundub, et midagi ei muutu. Aga tulin siiski – sest kui me ei räägi, siis ei muutu ka midagi.“
Rosin tõi välja, kui sügav on lõhe sõnade ja tegude vahel.
„Ühelgi poliitikul pole sotsiaalmeedias fotode kirjeldusi, et nägemispuudega inimesed saaksid aru, mis pildil on. Enamik videod on ilma subtiitriteta, valimisprogrammid pole lihtsas keeles ja isegi tänase ürituse kava on veebis pildina, mida ekraanilugeja ei loe,“ tõi ta näiteid.
„Räägime, et Eesti peab olema kaasav, aga tegelikult käivad kaks filmi korraga – meie ja teie. Puuetega inimesed ja, nagu üks ametnik mulle kord ütles, ‘normaalsed inimesed’.“
„Ettevõtjana näen tulemust siis, kui inimesed saavad ise poodi minna“
Rosin rääkis ka ettevõtjana, kes igapäevaselt aitab luua ligipääsetavat keskkonda.
„Ettevõtjana näen ma tulemust siis, kui inimesed saavad ise poodi minna, pangas asju ajada või muuseumis elamust kogeda – mitte siis, kui saame lindi läbi lõigata ja rääkida, kui kaasav meie ühiskond justkui on,“ ütles ta.
Ta tõi näite, kuidas ligipääsetavuse puudumine võib muuta kogu töö mõttetuks.
„Üks meie klient, tuntud Eesti ettevõte, tegi kõik õigesti – kontorisse paigaldati juhtteed, ruumid on ligipääsetavad ratastooliga ja reklaamid subtiitritega. Kuid majaomanik ei lubanud juhtteed ukse ette, sest see ‘rikub haljastust’. Nii ongi – üks pingutab, aga teised ei liiguta sõrmegi.“
Rosin küsis:
„Millal lõpeb see suurte ärihoonete ja linnaruumi võidujooks, kus kõik näeb uhke välja, aga ei ole päriselt kasutatav?“
Tema sõnul ei ole ligipääsetavus kallis, kui seda tehakse kohe algusest peale õigesti:
„Tark ja läbimõeldud lahendus on ilus, toimiv ja sageli isegi odavam. Aga Eestis kiputakse endiselt tegema näo pärast – et vorm oleks täidetud ja konkursile saaks nime kirja panna.“
„Kui inimene saab ise tööle käia, ei pea talle toetusi maksma“
Rosin rõhutas, et ligipääsetavus ei ole ainult õiglus, vaid ka majanduslik tarkus.
„Kui inimene saab ise tööle käia, ei pea talle toetusi maksma – ta maksab ise makse. Kui ta pääseb arstile, ei pea keegi teine töölt ära tulema, et teda aidata. Kui inimene saab ise poes või kohvikus käia, kulutab omavalitsus vähem tugi- ja hooldusteenustele. See on kasulik kõigile.“
Samas tunnistas ta, et seadused, mis seda nõuavad, on küll olemas, kuid neid ei rakendata.
„Üks järelevalveasutus ütles mulle: ‘Üldiselt kõik toimib hästi, me trahvi veel ei tee’. Kujutage ette, kui politsei ütleks: ‘Te ületasite kiirust, aga ma ei viitsi protokolli kirjutada’. Nii ei saa riik toimida,“ ütles ta.
Rosin lisas, et suhtumine „ligipääsetavus on heategevusprojekt“ tuleb lõpetada.
„See on professionaalne töö, mida peab nõudma ja mille täitmist tuleb kontrollida. Mitte oodata, et keegi teeb seda lihtsalt heast südamest.“
„Ärme ole vaiksed – teeme lärmi“
Rosin lõpetas oma sõnavõtu üleskutsega:
„Tehkem häält. Ärme kirjuta ainult puuetega inimeste organisatsioonidele – kirjutame neile, kes saavad kohe midagi muuta. Kui vaja, astuge vallavalitsusse, saatke ajakirjandusele kirju, postitage sotsiaalmeedias. Ärme ole vait. Oleme olemas ja teeme lärmi – võib-olla siis hakkavad asjad päriselt muutuma.“
Tema sõnul pole lootus veel kadunud:
„Ma võib-olla olen naiivne, aga ma ikka veel loodan. Ja kui keegi veel loodab, siis on põhjust edasi tegutseda.“
Ühine sõnum: vastutus ja väärikus
Kõigi kõnede läbiv mõte oli sama: inimväärikus ja iseseisvus ei tohi sõltuda ametniku tahtest ega linnaeelarvest.
Vandeadvokaat Meris Velling meenutas, et seadus ja õiglus peavad kehtima kõigile.
Jakob Rosin rõhutas, et ligipääsetavus on ühiskonna tervise, mõistlikkuse ja eneseväärikuse näitaja.
Kõiki ettekandeid saab vaadata Eesti Puuetega Inimeste Koja YouTube’i kanalist:
👉 Vaata videoid YouTube’is
Veel samal teemal
