Kes võtab vastutuse, kui noor vajab abi? NGTS tõi linnade ja valdade päevadel arutellu koostöö ja ennetuse

Noortegarantii tugisüsteemi ehk NGTS-i arutelus joonistus selgelt välja, et noorte toetamine ei saa olla ühe spetsialisti ega ühe valdkonna ülesanne – kes muret märkab, peab ka reageerima või tagama, et noor jõuaks kiiresti õige abini.

NGTS-i ettekande alguses andis teenuse juht Gethe Laus ülevaate valdkonnast. Ta selgitas, et NGTS on 16–29-aastastele noortele mõeldud tugi, mida koordineerib sotsiaalkindlustusamet ja pakuvad omavalitsused. See on mõeldud noortele, kelle mured kipuvad kuhjuma: koolitee on katkenud, töökohta ei ole, vaimne tervis on habras või kodused suhted keerulised. Sellises olukorras on suurem oht jääda pikemaks ajaks kõrvale nii õppimisest, tööst kui ka ühiskonnaelust.

Kaks korda aastas tehtav üleriigiline seire aitab omavalitsustel märgata noori, kes võivad abi vajada, kuid ise abi ei otsi. Viimase, 15. märtsil 2026 tehtud seire andmetel vajab 12 476 noorest abi umbes 30% ehk ligi 3700 noort. Need noored jõuavad noorte heaolu spetsialistide vaatevälja STAR-i ehk sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri kaudu.

Saalis korraldatud küsitlusest selgus, et NGTS-i teatakse nime järgi küll üsna hästi, kuid teadlikkus noorte heaolu spetsialisti rollist oli väiksem ning seire sisu teati üsna tagasihoidlikult.

Laus rõhutas, et nende noorte toetamisel on keskne roll noorte heaolu spetsialistil. Just tema võtab noorega ühendust, selgitab välja vajadused, kutsub kokku spetsialistid ja aitab koos noorega teha jõukohase plaani. Selleks ei piisa ühest soovitusest, vaid vaja on järjepidevat ja mitme valdkonna koostöös pakutavat tuge.

Vestlusringis osalenud Pärnu linna NGTS-i teenusejuht Kristi Kivisaar, juhtumikorraldaja Triin Mäger ning Saku vallavalitsuse haridus- ja kultuuriteenistuse juht Katrin Parve rõhutasid, et noore toetamine saab toimida ainult siis, kui haridus-, sotsiaal-, tervishoiu- ja tööhõivevaldkond teevad koostööd. Loe pikemalt siit