Kriisiõppus Narva-Jõesuus: hooldekodu evakuatsioon toimis, kuid proovile pandi kogu süsteem

0.–22. aprillini toimunud õppusel harjutati olukorda, kus ulatuslik üleujutus seab ohtu Narva-Jõesuu hooldekodu töö ning elanikud tuleb ümber paigutada Pirita Südamekodusse. Tegemist oli esimese nii mahuka ja realistliku hoolekandeasutuse evakuatsiooniõppusega Eestis. 

Õppus oli üles ehitatud võimalikult elutruult. Evakueeritavaid kehastasid näitlejad, kellele anti ette nii tervislik seisund kui ka käitumismuster. Näiteks mõni vajas täielikku abi, mõni oli rahutu, mõni esitas pidevalt küsimusi. See pani proovile kogu meeskonna suhtlemisoskuse. 

„Evakuatsioon ei ole ainult ühest kohast teise liikumine, vaid see tähendab hoolt, selgust ja turvatunnet inimestele, kes on juba niigi haavatavas olukorras,“ ütles sotsiaalkindlustusameti ida piirkonna koordinaator Riina Haljasoks. 

Õppusel harjutati läbi kogu evakuatsiooniprotsess: inimeste liikumine, dokumentide ja ravimite kaasavõtmine, personali töö ning vastuvõtt uues asukohas. Kaasatud olid sotsiaalkindlustusamet, päästeamet, Narva-Jõesuu linnavalitsus, Narva-Jõesuu hooldekodu ja Südamekodud AS. 

Õppus kinnitas, et eri osapoolte koostöö on võimalik ja toimiv. Samas tuli välja, et kriisiolukorras peavad rollid ja vastutus olema veelgi selgemalt paigas. „Kriisis ei ole enam aega kriisiplaani õppimiseks ja rollide jagamiseks. Kõik peavad teadma, millal mida teha,“ rõhutas Haljasoks. 

Päästeamet juhtis sündmuse lahendamist, sotsiaalkindlustusamet koordineeris sotsiaalteenuste toimimist ning kohalik omavalitsus ja hooldekodud vastutasid inimeste liikumise ja vastuvõtu eest. 

Narva-Jõesuu linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhi Veronika Stepanova sõnul andis õppus hea võimaluse näha, kuidas otsused sünnivad päris olukorras. „Üks asi on kõik paberil läbi mõelda, aga hoopis teine on see reaalselt läbi teha,“ ütles ta. 

Pirita Südamekodu vaates kinnitas õppus, et kriisivalmidus ei teki eraldi projektina, vaid on osa igapäevasest tööst. „Kriisivalmidus ei ole ainult üks konkreetne tegu või projekt, see on osa igapäevasest teenuse kvaliteediga tegelemisest. Kindlasti on väga oluline, et oleme eri olukordi läbi harjutanud,“ ütles Südamekodude juhatuse liige Meelis Mälberg. Tema sõnul annab selline harjutamine kindluse, et ka ootamatutes olukordades on olemas selge plaan ja toimiv meeskond. 

Õppuse eesmärk oli kontrollida, kas kriisiplaanid toimivad ka pärisolukorrale sarnases pinges. Korraldajate sõnul on selliste õppuste suurim väärtus see, et kitsaskohad tulevad välja enne päris kriisi. Kriise ei ole võimalik täpselt ette ennustada, kuid nende mõju saab vähendada harjutamise ja ettevalmistusega.      

Sellised õppused ei ole olulised ainult asutuste jaoks. Need aitavad tagada, et kriisi korral saavad abi just need inimesed, kes seda kõige rohkem vajavad. „Suur vedamine“ on osa riigikaitse suurõppusest ILVES 2026.  Loe pikemalt siit