Kuidas kaitsta last küberkiusamise eest
Õhtu on käes. Laps istub oma toas, telefon käes, ja vaatab üha uuesti klassi ühisesse vestlusesse ilmunud pilti. Keegi on tema fotot muutnud, lisanud pilkava teksti ja teised naeravad. Mõne minutiga levib see edasi, ilmuvad uued kommentaarid ja emotikonid. Väljastpoolt võib see paista tühise naljana, aga lapse jaoks võib see olla hetk, mil turvatunne mureneb. Ta ei tea enam, keda usaldada, kuidas homme kooli minna või kuidas seda kõike peatada.
Foto: Sotsiaalkindlustusamet
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Käin koolides „Hooli ja märka“ tunde andmas ning lastega küberkiusamisest rääkides kuulen sageli, et osale neist on see justkui tavaliseks muutunud. Näiteks peetakse naljakaks klassikaaslastest meemide tegemist ja nende ühisesse vestlusesse postitamist. Samuti kohtab arusaama, et see, mis toimub veebis, ei ole päris elu ega tee kellelegi päriselt haiget.
Mis on küberkiusamine?
See on digitehnoloogia vahendusel toime pandud kiusamine, mille eesmärk on teist inimest alandada, tõrjuda, ahistada või muul viisil kahjustada. Kõige sagedamini puudutab see lapsi ja noori. Küberkiusamine võib avalduda näiteks halvustavate kommentaaridena sotsiaalmeedias või selles, et internetis jagatakse inimese loata fotosid ja videoid, et teda naeruvääristada või alandada. Mõnikord tehakse kellegi kohta pilkavaid meeme või naljapilte, mida levitatakse klassi ühises vestluses. Kuigi seda võidakse mõelda naljana, võib see olla inimesele, kelle üle niisugust „nalja“ tehakse, sügavalt alandav.
Küberkiusamine ei jäta sinikaid, kuid selle põhjustatud haavad võivad olla väga sügavad. Ekraani taga on ju inimesed oma haavatavuse ja tunnetega. Just seepärast ei tohi digikeskkonnas toimuvat alahinnata. See, mis sünnib telefonis ja sotsiaalmeedias, kandub edasi lapse igapäevaellu, enesehinnangusse ja vaimsesse heaolusse.
Kui laialt levinud see on?
Maailma Terviseorganisatsiooni uuringu järgi on iga kuues nooruk kogenud küberkiusamist ning iga kaheksas tunnistab, et on selles ka ise osalenud. Viimasel kümnendil on küberkiusamisest saanud laialt levinud kiusamise vorm, millel võivad olla laste ja noorukite tervisele sügavad ja kauakestvad tagajärjed.
Mida küberkiusamine noorele teeb?
Küberkiusamine on tõsine oht laste ja noorukite tervisele. Küberkiusamise ohvriks langenud noored tunnevad sageli üksildust, kaotavad usalduse teiste inimeste suhtes ning sulguvad endasse. Noorukitel võib küberkiusamise ohvriks langemine tuua kaasa depressiooni ja suitsiidse käitumise. Pidev vaimne pinge võib väljenduda ka füüsilistes sümptomites, nagu unehäired, väsimus, peavalu, kõhuvalu ja söömishäired.
Eriti rängalt mõjuvad sellised küberkiusamise vormid, mis toimuvad avalikult ja jätavad endast püsiva digitaalse jälje, näiteks alandavad postitused sotsiaalmeedias, piltide või videote jagamine ning muu avalikult ja kiiresti leviv veebisisu. Need võivad tekitada noortes rohkem häbi, abitust ja ärevust kui üks ühele tekstisõnumid või telefonikõned. Loe pikemalt siit
