Kutseõppeasutustes tekib võimalus õppida 32 uuenduslikul õppekaval

Minister Kristina Kallas rõhutas, et rakendusliku hariduse roll noorte haridusteel kasvab lähiaastatel oluliselt ja valikud avarduvad. „Õpilastel on nüüd võimalus valida 32 kaasaegse õppekava vahel. Noored saavad kutseõppeasutustes senisest tugevama üldharidusliku ja erialase ettevalmistuse ning võimaluse suunduda tööturule või asuda edasi õppima. Õppekavade valik lähtub nüüdsest ka tööturu vajadustest. Meie eesmärk on, et rakenduslik keskharidus oleks võrdväärne valik akadeemilise gümnaasiumi kõrval. Oleme seadnud sihiks, et aastaks 2035 valiks rakendusliku gümnaasiumihariduse 40–50% noortest,“ ütles minister Kallas.

Uued õppekavad on osa kutsehariduse reformist, mille eesmärk on muuta kutseharidus konkurentsivõimeliseks ja atraktiivseks valikuks keskhariduse omandamisel. Õppekavades on senisest suurem rõhk üldpädevuste arendamisel, laiapõhjalisel erialasel ettevalmistusel ning võimalustel liikuda paindlikult edasi kõrgharidusse või tööturule. Uued õppekavad annavad aega valikuid läbi mõelda, isiksusena küpseda ning arendavad digipädevust, enesejuhtimist ja koostööoskust. 

Sügisest on võimalik uutel õppekavadel õpinguid alustada 21 koolis üle Eesti. Äsja kinnitati 19 uut õppekava, kuid koolidega koostöös on juba käesoleval õppeaastal rakendunud 13 õppekava. Kaasaegseid rakendusliku keskhariduse õppekavu on kokku 32.

Uued rakendusliku keskhariduse õppekavad alates 2026/27. õppeaastast

Disaini õppekava – kasutajakeskse ja kestliku disaini alused moe-, sise- ja tööstusdisaini suunal

Elektri- ja automaatikasüsteemide tehnoloogia õppekava – elektri- ja automaatikasüsteemide paigaldus, seadistamine ja hooldus energeetika ning hooneautomaatika valdkonnas

Elektroonikasüsteemide tehnoloogia õppekava – elektroonikaseadmete ja -koostude valmistamine, testimine ja remont kõrgtehnoloogilises tööstuses

Heakorrateenuste õppekava – hoonete ja territooriumide sise- ja väliskeskkonna korrashoid kaasaegsete töövõtete ja tehnoloogiatega

Kaubanduse õppekava – jae- ja hulgikaubanduse müügi-, teenindus- ja kliendisuhete oskused mitmekanalilises kaubanduses

Kunsti ja ruumiloome õppekava – kunstilise ja ruumilise mõtlemise ühendamine loome- ja ruumivaldkonna õpingute jätkamiseks

Käsitöötehnoloogia õppekava – traditsiooniliste käsitööoskuste sidumine kaasaegsete materjalide, disaini ja ettevõtlusega

Mehitamata sõidukite tehnoloogia õppekava – droonide ja autonoomsete süsteemide ehitamine, hooldus ja kasutamine eri majandussektorites

Merenduse õppekava – laevajuhtimise ja laeva jõuseadmete käitamise alased teadmised rahvusvaheliste nõuete alusel

Metsanduse õppekava – metsade majandamine, arboristika ning metsamasinate juhtimine ja hooldus

Mootorsõidukite remonditehnoloogia õppekava – kaasaegsete sõidukite diagnostika, hooldus ja remont elektroonika- ja tarkvarapõhises keskkonnas

Professionaalse aianduse ja loodushoiu õppekava – aianduslik tootmine, haljastus ja elurikkuse hoidmine kestlikke põhimõtteid järgides

Puittoodete tehnoloogia õppekava – puittoodete ja mööbli valmistamine ning CNC-tehnoloogia kasutamine puidutööstuses

Põllumajandus ja veterinaaria õppekava – taime- ja loomakasvatuse ning veterinaartöö alused kaasaegses põllumajanduses

Riigikaitse õppekava – tehnika-, logistika- ja taristualased oskused riigikaitse ja julgeoleku valdkonnas

Sotsiaaltöö ja -teenuste õppekava – sotsiaalhoolekande ja sotsiaaltöö assistendi oskused abivajajate toetamiseks

Spordi õppekava – sportlase arengu, treeningprotsessi ja spordivaldkonnas tegutsemise alused

Tantsu ja liikumise õppekava – tantsu, liikumisharrastuse ja terviseteadlikkuse alused loome- ja juhendajatööks

Väikelaevade ehitustehnoloogia õppekava – komposiit- ja metallmaterjalist väikelaevade ehitamine ja tehniline teostus

Lisaks uuendatakse ka ehitustehnoloogia õppekava, kuhu lisanduvad hoone tehnosüsteemide ehituse ja hoolduse ning teedeehituse õppesuund, ning logistika ja laokorralduse õppekava, et hõlmata terviklikumalt kogu transporditeenuste valdkonda.

Uute õppekavadega antakse noortele teadmised ja oskused, mis võimaldavad oskustega siseneda töömaailma kui ka jätkata õpinguid kõrghariduses. Luuakse eeldused senisest paindlikumate õpiteede kujunemiseks, mis aitavad vähendada haridusteelt väljalangemist ning millega toetatakse noorte paremat ettevalmistust kiiresti muutuvas töö- ja majanduskeskkonnas.

Õppekavade väljatöötamisel on arvestatud tööjõu- ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA järeldusi ning need on loodud koostöös koolide, kutse- ja erialaliitude ning teiste sotsiaalpartneritega.