Lähedaste ja spetsialistide keerulised eetilised küsimused dementsusega inimeste toetamisel
Dementsusega inimeste toetamisel kerkivad sageli autonoomia, turvalisuse, vastutuse ja inimese väärikuse säilitamisega seotud eetilised küsimused. Kuigi rahvusvahelises kirjanduses on seda käsitletud ulatuslikult, teatakse vähe, kuidas kogevad keerulisi eetilisi valikuid Eesti dementsusega inimeste lähedased ning tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistid.
Allikas Sotsiaalkindlustusamet
Dementsusega inimeste toetamisel kerkivad sageli autonoomia, turvalisuse, vastutuse ja inimese väärikuse säilitamisega seotud eetilised küsimused. Kuigi rahvusvahelises kirjanduses on seda käsitletud ulatuslikult, teatakse vähe, kuidas kogevad keerulisi eetilisi valikuid Eesti dementsusega inimeste lähedased ning tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistid.
Uuringu eesmärk oli vahendada ja mõtestada arstide, õdede, sotsiaaltöötajate ning dementsusega inimeste lähedaste kogemusi seoses eetiliste küsimustega dementsusega inimeste toetamisel.
Andmeid koguti 37 osalejalt poolstruktureeritud individuaal-, paaris- või fookusgrupiintervjuudega. Kasutati interpretatiivset fenomenoloogilist analüüsi.
Selgus, et eetilised probleemid kujunevad haiguse kulgemise vältel järk-järgult, mitte ainult üksikute otsuste korral või kriisiolukordades. Esile kerkisid järgmised seotud teemad:1) hilinenud diagnoosimine, teenuste piiratud kättesaadavus ja hoolduskoormuse suurenemine; 2) autonoomia, ohutuse ja vastutuse tasakaalustamine; 3) elulõpuga seotud otsused; 4) inimese hääle, identiteedi ja kaasatuse säilitamine. Loe pikemalt siit
Veel samal teemal