Laps kannatab ka siis, kui löögid ei taba teda
Kodus toimuv vägivald ei mõjuta ainult täiskasvanut. Seda kogeb ka laps, kes kuuleb karjumist, näeb hirmu või elab pidevas pinges. Laps ei peagi olema vägivalla otsene sihtmärk, kuid jõhker sõna või välkuv rusikas annab hoobi tema turvatundele, arengule ja arusaamale sellest, millised suhted on normaalsed.
Perevägivalla ohvrite aitamine tähendab seetõttu alati ka laste aitamist. Laps ei ole vägivalla kõrvalseisja, vaid kannatanu ka siis, kui löögid teda ennast ei taba. Vanemale pakutud tugi ja turvalisem keskkond aitavad taastada ka lapse turvatunnet.
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi toetab täiskasvanuid, kes kogevad perevägivalda. Sageli on aga peres ka lapsed, kes on ju samuti kannatajad. Siin ei saa ega ka tohi ainult vanuse järgi piiri tõmmata. Ohvriabi roll ei piirdu ainult toimunule reageerimisega, vaid aitab katkestada vägivalla mõju enne, kui see kandub edasi järgmisesse põlvkonda.
Ohvriabi kaudu saavad lapsed psühholoogilist tuge, kui nad on sattunud kuriteo ohvriks ja juhtumi kohta on alustatud menetlus. Perevägivalla ja seksuaalvägivalla korral saavad lapsed abi ka siis, kui menetlust ei ole alustatud. Tuge saavad ka lapsed, kes on kuriteo tunnistajad või ohvri lähedased. 2025. aastal sai ohvriabi kaudu psühholoogilist abi 2291 inimest. Neist 756 olid alaealised ehk pea iga kolmas abi saanud inimene oli laps või noor. Alaealiste seas oli valdavalt tegemist seksuaalvägivalla ohvritega.
Psühholoogiline abi aitab toime tulla traumaatilise kogemuse mõjuga ja taastada turvatunnet. Laste puhul on õigel ajal saadud abi eriti oluline, sest vägivald ja kriis võivad mõjutada arengut veel aastaid hiljem. Märkamata jäänud hirm ja trauma võivad väljenduda vaimse tervise probleemides, raskustes suhete loomisel või igapäevases toimetulekus.
Laste turvatunde taastamisel on oluline roll naiste tugikeskustel. Seal pakutakse vägivalla eest põgenevale naisele ja tema lastele turvalist majutust, nõustamist ning praktilist tuge. 2025. aastal abistati naiste tugikeskustes 1908 naist ja 1947 last. Turvalist majutust kasutas 127 naist koos 104 lapsega.
Laste kokkupuude vägivallaga ei piirdu üksnes sellega, mida nad kodus pealt näevad. Sotsiaalkindlustusameti lasteabi telefon on alati avatud võtma vastu laste kõnesid, et neid toetada, kuulata ja abivajavat last aidata. Mõnikord langeb laps ka ise vägivalla ohvriks.
Kui laps on kogenud seksuaalvägivalda või on selle kahtlus, tuleb vahetu ohu korral helistada politseisse. Kui juhtunust ei ole möödunud rohkem kui seitse ööpäeva, tuleb pöörduda võimalikult kiiresti seksuaalvägivalla kriisiabikeskusse, kus saab nõustamist, tuge ja vajaduse korral meditsiinilist abi. Kriisiabikeskused teevad koostööd nii lastekaitse kui ka lastemajaga, et laps saaks vajalikku tuge ka edaspidi. 2025. aastal pöördus kriisiabikeskustesse 268 inimest, neist 106 olid alaealised ehk ligi 40% abi saanutest olid lapsed ja noored.
Perevägivald ei puuduta kunagi ainult üht inimest. Vägivalla keskel kasvav laps õpib tahtmatult, et hirm, alandamine või kontroll võivad kuuluda lähisuhete juurde. Seetõttu ei tähenda abi andmine üksnes kannatuste leevendamist siin ja praegu. See on võimalus katkestada vägivalla mõju enne, kui see kujundab lapse tulevikku, suhteid ja enesehinnangut. Iga kord, kui vägivalla ohver saab tuge, saab tuge ka laps. Iga kord, kui laps saab õigel ajal abi, väheneb võimalus, et ta kordab täiskasvanuna seda, mida on pidanud pealt nägema või kogema. Turvalisem lapsepõlv ei sünni iseenesest – see sünnib siis, kui täiskasvanud märkavad, sekkuvad ja julgevad abi pakkuda.
Veel samal teemal
