Laste mikrobioom võib viidata hilisemale rasvumisele

Tervise Arengu Instituudi teadlase Toomas Veidebaumi osalusel valminud ja ajakirjas iScience avaldatud uuringus osales 218 last ja noort, kes olid esimesel hindamisel 4–11-aastased. Osalejate keskmine vanus oli veidi üle kaheksa aasta. Teadlased analüüsisid nende soolestiku mikrobioomi uuringu alguses ja nelja aasta möödudes ning võrdlesid tulemusi tervisenäitajate, toitumise, liikumise ja teiste eluviisiandmetega.

Soolestiku mikrobioomi moodustavad seedetraktis elavad mikroorganismid, peamiselt bakterid. Need osalevad toidu lagundamises ja ainevahetuses ning mõjutavad immuunsüsteemi tööd. TAI krooniliste haiguste osakonna juhtivteadur Toomas Veidebaum rääkis, et lapsepõlves ja noorukieas mikroobikooslus areneb ning reageerib toitumisele, liikumisele, ravimitele ja elukeskkonnale.

„Kroonilise haiguse diagnoos võib tulla aastakümneid hiljem, kuid selleni viivad riskimustrid hakkavad sageli kujunema juba lapsepõlves. Pikiuuringud võimaldavad jälgida muutusi, mis eelnevad kehakaalu ja ainevahetusnäitajate halvenemisele,“ ütles ta.

Tasakaalustamata mikrobioom seostus suurema rasvumisriskiga

Teadlased eristasid laste ja noorte soolestikus kolme mikrobioomimustrit. Ühte neist iseloomustasid suurem liigirikkus, tihedamad sidemed mikroobide vahel ja aktiivsem talitlus ehk tegemist on mikrobioomiga, mis oli üsna tasakaalustatud. Tasakaalustamata mikroobikoosluses leidus vähem liike, nende omavaheline seotus oli nõrgem ja ainevahetuslik aktiivsus väiksem. Väiksem oli ka selliste mikroobsete ühendite tootmisega seotud aktiivsus, mis toetavad soolestiku ja immuunsüsteemi tervist.

Tasakaalustamata mikrobioomiprofiili esines sagedamini lastel, kelle toit sisaldas vähem kiudaineid ja kelle kehaline aktiivsus oli väiksem. Nendel lastel kujunes suurema tõenäosusega nelja aasta jooksul ka rasvumine. Kõige selgem seos ilmnes mikrobioomi, toitumise ja liikumise terviklikul hindamisel. Mitmekesisema ja paremini seotud mikrobioomiga lapsed, kelle toitumine oli tervislikum ja kehaline aktiivsus suurem, muutusid jälgimisperioodil rasvunuks väiksema tõenäosusega.

„Lapseea rasvumine seostub kõrgema vererõhu, veresuhkru ainevahetuse häirete ja vere rasvasisalduse muutustega. Nende püsimine suurendab hilisemas elus teise tüübi diabeedi ning südame- ja veresoonkonnahaiguste riski,“ ütles Veidebaum.

Eesti laste menüüsse jõuab kiudainerikkaid toite liiga harva

TAI toitumise valdkonna juht Janne Lauk selgitas, et kiudaineid leidub köögiviljades, puuviljades, marjades, täisteraviljatoodetes, kaunviljades, pähklites ja seemnetes. „Erinevad taimset päritolu toidud sisaldavad erinevaid kiudaineid ja bioaktiivseid ühendeid, mida kasutavad eri mikroobirühmad. Selliste toitude regulaarne söömine toetab soolestiku mikrobioomi ja aitab laiendada lapse toiduvalikut,“ ütles ta.

Uuringus esile tulnud kiudainete seosele annab Eesti tausta kooliealiste laste tervisekäitumise uuring. Kuigi HBSC uuring hõlmas mikrobioomiuuringu osalejatest mõnevõrra vanemaid, 11–15-aastaseid õpilasi, näitavad tulemused, kui sageli jõuavad peamised kiudaineallikad Eesti noorte igapäevamenüüsse.

Eesti laste toitumisandmed näitavad, et köögi- ja puuviljad jõuavad paljude noorte menüüsse ebaregulaarselt ning vanuse kasvades söövad lapsed neid üha harvem. Tervise Arengu Instituudi rahvastiku tervise aastaraamatus kajastatud HBSC uuringu järgi sõi 2022. aastal iga päev köögivilju 32 protsenti ning puuvilju 37 protsenti Eesti 11–15-aastastest õpilastest.

Vanuse kasvades vähenes mõlema toidurühma igapäevane söömine. Köögivilju sõi iga päev 35 protsenti 11-aastastest ja 27 protsenti 15-aastastest. Puuviljade puhul langes osakaal vanuse kasvades 44 protsendilt 29 protsendini. Tüdrukud sõid köögivilju iga päev sagedamini kui poisid, vastavalt 31 ja 24 protsenti.

Rahvusvahelises võrdluses jäävad Eesti noored köögiviljade söömisel HBSC riikide keskmisest maha. Kõigis uuringus osalenud riikides sõi köögivilju iga päev keskmiselt 38 protsenti noortest. Eesti 15-aastased paiknesid köögiviljade söömise sageduse järgi 43 riigi seas 39. kohal. Puuviljade söömisel oli Eesti noorte tulemus teiste riikidega sarnane.

Seega jõuavad olulised kiudaineallikad Eesti noorte menüüsse iga päev pigem harva. „Ühest kampaaniast või juhuslikust köögiviljaportsjonist jääb harjumuse kujundamiseks väheks. Köögiviljad, puuviljad, täisteraviljatooted ja kaunviljad peaksid olema lapse jaoks igapäevane ja loomulik osa toidust. Tähtis on ka pakkuda eri maitseid korduvalt, sest nendega harjumine võtab aega,“ ütles Lauk. Loe pikemalt siit