Mida annab kool hooldustöötajale, kes juba töötab?

Hooldekodus tekkis soov rohkem teada saada

Teisel kursusel õppiv Ester Verev jõudis hooldustööni pärast koondamist. Esialgu soovis ta õppida sotsiaaltööd, kuid kui ta sellele erialale sisse ei saanud, otsustas ta proovida hooldustööd. Ta asus tööle Setomaa hooldekodusse Mikitamäel ja läbis Töötukassa kaudu koolituse. Seal saadud teadmised tekitasid temas huvi eriala põhjalikumalt õppida.

Esteri sõnul aitab töökogemus koolis õpitust paremini aru saada. Kui tunnis käsitletakse näiteks ravimite manustamist, saab ta küsida olukordade kohta, millega on tööl kokku puutunud. Mõne teema väärtus selgub alles hiljem. Ester meenutab, kuidas stoomikoti hooldus tundus talle algul kauge teemana, kuid juba mõni päev hiljem läks tal seda teadmist tööl vaja.

Müügitöölt tagasi haiglasse

Esimese kursuse õppija Marge Põder töötas noorena Tartu Ülikooli Kliinikumi uroloogiaosakonnas. Seejärel tegeles ta aastaid müügitööga, kuni tundis, et tahab haiglasse tagasi minna.

„Ma tahtsin teha tööd, kus on päriselt minust kasu,“ ütleb Marge. Ta soovis kasutada oma suhtlemisoskust, et olla toeks inimestele, kes seda vajavad. Kui ta asus tööle kliinikumi gastroenteroloogiaosakonda, julgustasid kolleegid teda hooldustööd õppima. Nüüd kohtab ta koolis teemasid, millega on haiglas juba kokku puutunud, ja saab neist seetõttu kiiremini aru.

Õppijad hoiavad üksteist järje peal

Töö kõrvalt õppides tuleb leida aega ka kodutöödeks. Marge jätab selleks kindlad päevad. Ester toob esile, et töö, õppimise ja väikeste laste kasvatamise ühendamine võib nõuda veel rohkem planeerimist.

Mõlemad hindavad kursusekaaslaste tuge. Ühises vestluses täpsustatakse tähtaegu, arutatakse ülesandeid ja vastatakse küsimustele ka hilisõhtul. Marge sõnul olid nad alles kuu aega varem üksteisele võõrad, kuid nüüd on kaaslased kohe valmis aitama, kui keegi jääb ülesandega hätta.