Mis on kinnise lasteasutuse teenus ja kuidas laps sinna jõuab?

Sotsiaalkindlustusameti mitmekülgse abivajadusega laste toetamise talituse juht Kelli Ilisson selgitab, millised lapsed kinnise lasteasutuse teenust vajavad, kuidas nad sinna jõuavad ja miks see võib aega võtta.

Mis on KLAT-i eesmärk?

KLAT on ööpäevaringne sotsiaalteenus, mis pakub lapsele turvalist keskkonda, mõistmist ja tema vajadustele vastavat tuge. Lapsel aidatakse paremini mõista oma käitumist ja selle tagajärgi, tulla toime keeruliste olukordadega, hoida suhteid lähedastega ning omandada oskusi, mis aitavad tal igapäevaelus paremini hakkama saada. 

Igale lapsele koostatakse tema vajadusi arvestav tegevuskava. Selle elluviimisel tehakse koostööd lapse pere ja teda toetavate spetsialistidega.

KLAT-i eesmärk ei ole last karistada ega lihtsalt tema käitumist suletud keskkonnas kontrollida. Eesmärk on aidata lapsel raskustest üle saada ja leida võimalusi oma eluga paremini toime tulla. Oluline on, et saadud tugi ja omandatud oskused aitaksid last ka pärast kinnisest lasteasutusest lahkumist ning et vajalik abi jätkuks kodus ja igapäevaelus.

Millal võib lapse kinnisesse lasteasutusse paigutada?

Kinnisesse lasteasutusse paigutamist saab kaaluda siis, kui lapse käitumine ohustab tõsiselt tema enda elu, tervist või arengut või teiste inimeste elu või tervist ning ükski vähem piirav abinõu ei ole ohu kõrvaldamiseks piisav. Seaduse järgi peavad mõlemad tingimused olema täidetud.

See tähendab, et üksnes keeruline käitumine kodus või koolis ei ole piisav põhjus lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks. Samuti ei pea laps olema toime pannud õigusrikkumist. Iga lapse olukorda tuleb hinnata eraldi, püüdes mõista tema käitumise põhjuseid, sellega kaasnevaid ohte ja seda, millist abi ta vajab.

Enne kinnisesse lasteasutusse paigutamist tuleb põhjalikult kaaluda, kas last oleks võimalik aidata mõnel muul, tema vabadust vähem piiraval viisil. See ei tähenda, et kõik võimalikud teenused tuleks tingimata ükshaaval läbi proovida. Küll aga tuleb selgelt põhjendada, miks muudest võimalustest lapse ja teiste turvalisuse tagamiseks ei piisa. Seda põhimõtet on oma lahendis selgitanud ka Riigikohus.

Kuidas laps KLAT-i jõuab ja kes mida otsustab?

Kui lapse käitumisega kaasnevad tõsised ohud ja kaalutakse tema suunamist kinnisesse lasteasutusse, peab kohalik omavalitsus esmalt põhjalikult hindama tema olukorda ja seni pakutud abi. Enne kohtusse pöördumist küsib omavalitsus sotsiaalkindlustusametilt arvamust, kas kinnise lasteasutuse teenus on lapse jaoks sobiv ja vajalik. Kohtule tuleb selgitada, millist abi laps on seni saanud, millised on olnud selle tulemused ja miks ei piisa tema aitamiseks muudest võimalustest.

Lapse kinnisesse lasteasutusse suunamise otsustab alati kohus. Seda otsust ei saa teha kool, politsei, prokuratuur, omavalitsus ega sotsiaalkindlustusamet. Kohus kuulab ära lapse arvamuse ning hindab, kas kinnine lasteasutus on tema aitamiseks vajalik ja kuidas see võiks vähendada lapse käitumisega kaasnevaid ohte. Lapse ärakuulamise ja otsuse põhjendamise olulisust on rõhutanud ka riigikohus.

Laps võib kinnise lasteasutuse teenusele jõuda ka süüteomenetluse kaudu. Sellisel juhul võivad 14–17-aastase noore kinnisesse lasteasutusse suunamist taotleda või selle ettevalmistamises osaleda politsei, prokuratuur ja kriminaalhooldus, igaüks oma ülesannete piires. Prokuratuuril on ka võimalus taotleda kohtult alaealise vahistamise asendamist kinnisesse lasteasutusse suunamisega. Ka nendel juhtudel teeb lõpliku otsuse kohus.

Kui kohus on otsustanud, et laps vajab kinnise lasteasutuse teenust, suunab sotsiaalkindlustusamet lapse teenusele. 

Miks võib KLAT-i jõudmine võtta aega?

Lapse kinnisesse lasteasutusse suunamine on kaalukas otsus, mis mõjutab tema elu ja piirab tema vabadust. Seetõttu tuleb enne otsuse tegemist põhjalikult välja selgitada, kas just see teenus on lapse aitamiseks vajalik.

Teenuse taotlemine ja kohtumenetlus võivad kokku võtta hinnanguliselt kaks kuni kolm kuud. Selle aja jooksul kogutakse vajalikku teavet, hinnatakse lapse abivajadust ja kaalutakse võimalikke lahendusi. 

Lapsele ja tema lähedastele võib see aeg tunduda pikk, eriti kui olukord on keeruline ja abi vajatakse kiiresti. Seetõttu on oluline, et laps saaks vajalikku tuge ka menetluse ajal. Omavalitsus ja teised last toetavad spetsialistid jätkavad sel ajal tema aitamist ja hoolitsevad selle eest, et lapsel oleks turvaline.

Millal satub laps KLAT-i järjekorda?

KLAT-i järjekorrast olemisest saab rääkida siis, kui kohus on otsustanud, et laps vajab kinnise lasteasutuse teenust, kuid sobivat vaba kohta ei ole kohe pakkuda.

Seega ei tähenda teenuse taotlemisega alustamine automaatselt järjekorda sattumist. Enne kohtuotsust ei oota laps vaba teenuskohta, vaid otsust selle kohta, kas kinnine lasteasutus on tema aitamiseks vajalik ja põhjendatud.

Sotsiaalkindlustusameti kogemusel on alates teenuse käivitamisest 2018. aastal tulnud lastel pärast kohtuotsust koha vabanemist oodata vaid üksikutel kordadel. 

Kas kinnises lasteasutuses viibimine lahendab lapse mured?

Kinnise lasteasutuse teenus on vaid üks etapp lapse aitamisel. Eesmärk on, et laps saaks seal tuge ja omandaks oskusi, mis aitavad tal hiljem koju naasta ja igapäevaelus paremini toime tulla. Seetõttu tuleb juba teenuse alguses koos lapse, tema lähedaste ja spetsialistidega läbi mõelda, millist tuge ta pärast koju naasmist vajab. Oluline on toetada lapse õppimist, suhteid lähedastega ja igapäevast toimetulekut. Selleks peavad pere, kool, lastekaitsetöötaja ja teised spetsialistid tegema tihedat koostööd nii lapse kinnises lasteasutuses viibimise ajal kui ka pärast tema koju naasmist.

Tähtis pole vaid see, kuidas last kinnises lasteasutuses aidata, vaid ka see, kuidas toetada teda pärast koju naasmist, et saavutatud muutused jääksid püsima.