Millest alustada, kui otsid hooldekodu kohta
Vajadus hooldekodukoha järele tekib sageli olukorras, kus tervis on halvenenud ja igapäevane toimetulek muutunud keeruliseks. Küsimusi on palju ning otsus mõjutab nii inimest ennast kui tema lähedasi. Millest alustada? Kes otsustab? Kui kiiresti saab koha? Kuidas jagunevad kulud?
Küsimustele vastab Heli Ferschel, sotsiaalkindlustusamet omavalitsuste sotsiaalteenuste nõustamise talituse juht.
Millest tuleks alustada, kui inimene kaalub hooldekodusse minekut?
Pikaajaline hooldus on mõeldud inimestele, kes vajavad ühiskonnaelus osalemisel ja igapäevaeluga toimetulekul erisugust tuge. See hõlmab nii tervishoiu- kui sotsiaalteenuseid, mis ennetavad tervise halvenemist ning toetavad igapäevast toimetulekut.
Väga suure hooldusvajadusega inimestel võib olla möödapääsmatu vajadus ööpäevaringse üldhooldusteenuse ehk hooldekodu järele. Üldhooldusteenuse korraldamine on omavalitsuse ülesanne. Kui inimene enam oma kodus hakkama ei saa, tuleb pöörduda taotlusega rahvastikuregistrijärgse elukoha omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole.
Sotsiaaltöötaja viib läbi inimese tervikliku abivajaduse hindamise. Selle alusel tehakse otsus, millist teenust inimene vajab. Kui inimene soovib hooldekodusse asuda iseseisvalt ja ilma omavalitsuse määratud teenuseta, tuleb tal tasuda teenusega seotud kulud täies mahus ise.
Kes otsustab, et inimesel on vaja hooldekodukohta?
Vajadus selgitatakse välja tervikliku abivajaduse hindamise käigus. Hindamise viib läbi sotsiaaltöötaja, kasutades vastavat hindamisvahendit. Arst võib näha teenuse vajadust, kuid hooldekodusse suunamise otsust arst teha ei saa.
Otsuse teeb omavalitsus. Praktika võib erineda – otsustajaks võib olla sotsiaaltöötaja, sotsiaalkomisjon või vallavalitsus, kuid suunamise alus lähtub seadusest ning hindamise tulemustest. Otsus tehakse 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest ning see edastatakse inimesele kirjalikult. Loe pikemalt siit
Veel samal teemal
