Mobiilne noorsootöö laieneb veel kümnesse Eesti piirkonda, eesmärk on jõuda rohkem kui 2000 nooreni

Eraldi tähelepanu pööratakse põhihariduse või sellest madalama haridustasemega noortele, kelle puhul on oluline toetada haridustee jätkamist. 2025. aasta andmetel oli Eestis 11,2%  noori vanuses 15–26, kes ei õppinud koolis ega töötanud ametlikult ühelgi töökohal. Samuti ei olnud need noored töötuna arvel ega vanemahüvitise saajate hulgas, vanglas või ajateenistuses.

"Noorteni jõudmiseks tehakse palju tööd, kuid alati ei vasta nad tundmatutele numbritele ega loe e-kirju. Üks võimalus nendeni jõuda ongi mobiilne noorsootöö (mono). Monotajate kogemus näitab, et paljude noorte käekäigu vastu ei olegi keegi peale mobiilse noorsootöötaja varem huvi tundnud," sõnas Harno mobiilse noorsootöö peaekspert Marten Penu.

Penu sõnul ei ole mono Eestis uus lähenemine, kuid veel paar aastat tagasi toimus see peamiselt üksikute omavalitsuste algatusel. "Harno roll on muuta mobiilne noorsootöö killustatud praktikast süsteemselt arendatavaks ja üle-eestiliselt levivaks meetodiks, sest just varajane märkamine aitab ennetada probleemide süvenemist ning annab noortele oskused keeruliste olukordadega toime tulla," lisas ta.

Hanke tulemusena alustatakse 2025.–2026. aastal mobiilse noorsootöö elluviimist Kohtla-Järve, Viljandi, Narva, Sillamäe ja Maardu linnas ning Viimsi, Saaremaa, Viljandi, Põlva ja Valga vallas. Eesmärk on jõuda nendes piirkondades kokku vähemalt 2044 haridusest ja tööturult eemal oleva nooreni. Esimesena alustas monoga Kohtla-Järve, kus noorsootöötajad on jõudnud tänaseks rohkem kui 40 nooreni, toetades neid tagasi kooli ja tööle jõudmisel. 

"Otsus hakata rakendama mobiilset noorsootööd tuli vajadusest jõuda nende noorteni, kes tavapärastest noortekeskuste tegevustest osa ei võta. Nägime, et kõik noored ei tule ise meie juurde, seega peame meie minema nende juurde, nende igapäevastesse keskkondadesse," sõnas Kohtla-Järve piirkonnas mobiilset noorsootööd ellu viiva MTÜ Vene Pühapäevakool Kitovras projekti koordinaator Aleksandr Apolinsky.

Esimeste noorteni jõuti tema sõnul läbi järjepideva kohaloleku tänavatel, parkides ja teistes kogunemiskohtades. "Oluline oli luua usalduslik kontakt, olla nähtaval ja avatud suhtleja, aga mitte pealetükkiv. Aja jooksul hakkasid noored meid ise ära tundma ja kontakti otsima, mis kinnitas, et oleme õigel teel," rääkis Apolinsky.

Mobiilse noorsootöö puhul lähevadki noorsootöötajad noorte juurde sinna, kus nad oma aega veedavad – näiteks tänavale, kaubanduskeskusesse või veebi. Pärast kontakti loomist toetatakse noort individuaalselt, et aidata tal naasta kooli, tööle või koolitusele. 

Mobiilne noorsootöö on järjest arenev metoodika, mida rakendatakse lisaks uuele 10 piirkonnale ka juba näiteks Tallinnas ja Pärnus. Oma piirkonna mobiilsete noorsootöötajate kontaktid leiab Infohunt.ee kodulehelt. 

Noore toetamisel tehakse koostööd ka teiste osapooltega: näiteks noortevaldkonna organisatsioonide, noorte heaoluspetsialistide, töötukassa ja haridusasutustega. Lisaks saavad tuge noortega töötavad spetsialistid, kellele pakutakse ettevalmistust mobiilse noorsootöö rakendamiseks ning teadmisi, kuidas toetada mitteõppivaid ja -töötavaid noori. Samuti jõustatakse noorsootöö korraldajaid ja organisatsioone tegevuste planeerimisel ning valminud on ka mono käsiraamat. 

Tegevusi viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatud programmi „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ raames. Programmi eesmärk on parandada noortevaldkonna teenuste kättesaadavust kõigi noorte jaoks ning suurendada kolmanda kooliastme õpilaste teadlikkust vaimse tervise teemadel.

Harno on haridus- ja noortevaldkonna arengute elluviija. Muuhulgas käivitas Harno 2024. aastal mobiilse noorsootöö arengut jõustavad tegevused, et igal noorel oleksid maailma parimad võimalused oma potentsiaali rakendamiseks.