Noored soovivad tehisaru kasutamisele koolis selgemaid kokkuleppeid
Tehisintellekt on muutnud õppimist kiiremini kui ükski varasem tehnoloogiline areng. Kui masin suudab mõne sekundiga kirjutada essee või lahendada keerulise ülesande, tekib küsimus – kuidas peaks muutuma kool ja milline on õppimise tegelik eesmärk?
Allikas: Õpetajateleht
Artikli autor: Peep Leppik
Just neile küsimustele otsiti vastuseid TI-hüppe haridusprogrammi eestvedamisel korraldatud maailmakohvikutes, kus osales märtsist maini ligi 950 gümnaasiumiõpilast 18 koolist üle Eesti. Arutelud viidi läbi koostöös Eesti Noorteühenduste Liidu ja Eesti Õpilasesinduste Liiduga.
Juulis avaldatud kokkuvõte näitab, et noored ei soovi tehisaru koolidest keelata. Küll aga ootavad nad õpetajatelt ja koolidelt selgeid kokkuleppeid selle kohta, millal ja kuidas võib tehisaru kasutada.
Õpetajat ei saa asendada
Aruteludes rõhutasid noored, et tehisaru võib olla hea õpiabi, kuid see ei asenda õpetajat ega klassikaaslasi. Samal ajal tunnistati, et paljud õpilased pöörduvad küsimustega just tehisaru poole, sest seal ei kardeta eksida ega saada halvustavat tagasisidet.
Noorte hinnangul peaks kool looma keskkonna, kus eksimine on loomulik osa õppimisest ning kus inimlik suhtlus jääb ka tehnoloogia ajastul kesksele kohale.
Õppimine peab muutuma sisulisemaks
Õpilased leidsid, et traditsioonilised kodutööd ei täida enam alati oma eesmärki. Kui ülesande saab kiiresti tehisaru abil lahendada, ei pruugi õppimine enam toimuda.
Seetõttu soovivad noored rohkem analüüsi, arutelusid, probleemilahendust ja suulist eneseväljendust. Samuti peetakse ebaõiglaseks olukorda, kus iseseisvalt tehtud töö saab kehvema hinde kui tehisaru abil koostatud tekst.
Noorte hinnangul vajab hindamissüsteem muutmist, et hinnata rohkem teadmisi ja mõtlemisoskust, mitte ainult lõpptulemust.
Selged reeglid kõigile
Üks olulisemaid teemasid oli õiglustunne. Õpilased tõid välja, et õpetajad kasutavad sageli tehisaru õppematerjalide koostamiseks, kuid keelavad selle kasutamise õpilastele.
See tekitab noortes küsimuse, miks samad reeglid ei kehti kõigile.
Noored soovivad, et koolid lepiksid õpetajate ja õpilastega ühiselt kokku, millistes olukordades on tehisaru kasutamine lubatud, kuidas sellele viidata ning kuidas hinnata töid, milles on tehisaru kasutatud.
Looming peab jääma inimese omaks
Enamik aruteludes osalenud õpilasi leidis, et tehisaru ei ole autor, vaid tööriist. Nende hinnangul sünnib looming inimese ideedest, vigadest, katsetamisest ja isiklikust käekirjast.
Samas peeti oluliseks, et koolides õpetataks selgemalt, kuidas tehisaru kasutamist loovtöödes ja koolitöödes korrektselt kirjeldada ning viidata.
Tulevik tekitab nii elevust kui ka ebakindlust
Noored usuvad, et tehisaru muudab tööturgu ning rutiinseid ameteid jääb tulevikus vähemaks. Samal ajal kasvab inimlike oskuste – loovuse, vastutustunde, algatusvõime ja kohanemisoskuse – väärtus.
Õpilased peavad oluliseks, et kool õpetaks lisaks tehisaru kasutamisele ka kriitilist mõtlemist, meediapädevust, algoritmide toimimist ning andmekaitset.
Samas rõhutavad noored, et tehisaru kasutamine ei tohiks muutuda kohustuslikuks. Igal õpilasel peaks olema võimalus õppida ka ilma tehisintellekti kasutamata.
Maailmakohvikute arutelud näitavad, et Eesti noored suhtuvad tehisarusse tasakaalukalt. Nad ei soovi selle keelamist ega piiramatut kasutamist. Selle asemel ootavad nad koolidelt ausaid kokkuleppeid, läbipaistvaid reegleid ja õppimist, mis valmistab neid ette maailmaks, kus tehisintellekt on igapäevaelu loomulik osa. Loe pikemalt siit
Veel samal teemal
