Pärnumaa Kutsehariduskeskus ja Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium ühendatakse Pärnu Hariduskeskuseks

Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna juhataja Alo Savi sõnul aitab hariduskeskuse loomine tugevdada piirkondlikku haridusvõrku ja vastata paremini töömaailma vajadustele. „Pärnu Hariduskeskus loob õppijatele võimaluse liikuda sujuvamalt üldhariduse ja kutseõppe vahel ning kujundada endale sobiv õpitee. See toetab elukestvat õpet ja aitab paremini siduda hariduspakkumist piirkonna oskuste vajadustega,“ ütles Savi.

Liidetavate koolide direktori Anneli Entsoni sõnul paranevad nii õppetingimused kui ka õppe kvaliteet. „Hariduskeskuse loomine võimaldab ühendada meie meeskonnad, kogemused ja taristu. See tähendab õppijatele paremat õpikeskkonda, rohkem valikuid ning tulevikus ka kaasaegsemaid ruume ja tugiteenuseid,“ märkis Entson.

Praegu õpib Pärnumaa Kutsehariduskeskuses 1360 ja Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumis 470 õppijat, kokku 1830 õppijat, kellest valdav osa – vastavalt 82 ja 88 protsenti – on pärit Pärnust või Pärnu maakonnast. Koolide liitmise tulemusel kujuneb piirkondlik hariduskeskus, mis pakub nii üld- kui ka kutseharidust ning loob täiskasvanud õppijatele paindlikud võimalused haridustee jätkamiseks või ümberkujundamiseks. See võimaldab ühendada mittestatsionaarset õpet, üksikainete läbimist ja kutseõpet ning liikuda vajaduse korral sujuvalt ühelt õpirajalt teisele.

Koolide liitmine toimub kahes etapis. Alates 1. septembrist 2026 liidetakse Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium juriidiliselt Pärnumaa Kutsehariduskeskusega. Teises etapis, pärast Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi hoone rendilepingu lõppemist 2028. aastal, koondatakse õppe- ja arendustegevus Pärnumaa Kutsehariduskeskuse territooriumile. Seal kohandatakse ruumid Euroopa Sotsiaalfondi toel hariduskeskuse vajadustele vastavaks.

Ümberkorraldus ei too kaasa koondamisi ning ei mõjuta töötajate kehtivaid töötingimusi. Kõik õppijad saavad jätkata õpinguid seniste õpetajate ja õppekorraldusega. Juriidiline liitmine ei suurenda ka koolide tegevuskulusid ning tulevikus võimaldab kinnisvarakulude vähenemine suunata rohkem vahendeid õppekeskkonna ja töötingimuste parandamisse.

Haridus- ja Teadusministeerium viib ühendamise läbi koostöös koolide töötajate, hoolekogude ja õpilasesindustega.