Rehabilitatsioonisüsteemi muudatused on samm inimesekesksema abi suunas
Eestis tehakse põhjalikke rehabilitatsioonisüsteemi muudatusi. Nende rakendamine on üks kolmest tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna lõimimist toetavast sotsiaalministeeriumi tegevusest. Eesmärk on muuta abi inimesekesksemaks, paremini koordineerituks ja õigeaegseks. Nii halduslike ümberkorralduste kui ka sisuliste muudatuste kaudu aidatakse inimestel saada paremini abi ja võimestatakse spetsialistide koostööd.
Uus kord rakendub 1. oktoobril 2027, kuid ettevalmistused ja üleminek algavad varem. Allpool selgitame, mis inimese jaoks paremaks muutub, mida spetsialistid peavad teisiti tegema ja mida peaksid inimesed ning eksperdid teadma.
Eestis on rehabilitatsioonisüsteemis järjepidevalt muudatusi tehtud juba aastaid. Praeguse ulatusliku reformi kavandamine algas sisuliselt 2023. aastal ja on jõudsalt arenenud 2024. aastast. Ettevalmistusi jätkatakse kuni 2027. aasta oktoobrini, kui uutel alustel rehabilitatsiooniteenuste korraldamisest ja rahastamisest saab 17. aprillil kooskõlastusringile saadetud rahvatervishoiu seaduse jt seaduste muutmise eelnõu kohaselt tervisekassa ülesanne. Rehabilitatsiooniteenuse osutamisel keskendutakse haigusega toimetuleku ja keha funktsioonide parandamise kõrval ka sellele, kuidas inimene elus päriselt hakkama saab ning millised terviseseisundist tulenevad takistused tema igapäevaelu piiravad.
Rehabilitatsiooni eesmärk on edaspidi veelgi rohkem toetada igapäevast toimetulekut, aidata taastada või säilitada töövõime ning soodustada osalemist pere-, haridus-, töö- ja kogukonnaelus. Kõik see parandab lisaks tervisenäitajatele ka elukvaliteeti.
Rehabilitatsiooni eesmärk on edaspidi veelgi rohkem toetada igapäevast toimetulekut.
Tervishoiusüsteem on varemgi pakkunud rehabilitatsiooniga sarnast abi. Inimestele on võimaldatud tervisekassa rahastusel taastusravi, mis on küll olnud enamasti suunatud keha funktsoonide ja liikumisvõime taastamisele, näiteks pärast operatsiooni või traumat.
Viimastel aastatel on taastusravi palju arenenud: üha rohkem töötatakse meeskonnana, abi pakutakse rohkem kodukohas ja inimese elukeskkonnas, eesmärgid on seotud inimesega, mitte ainult harjutuste või raviprotseduuridega.
Need arengusuunad loovad hea aluse, et rehabilitatsiooniteenused saaksid tervishoiusüsteemi loomulikuks osaks. Tänu sellele saab inimene edaspidi terviklikumalt abi: ravi ja rehabilitatsioon toetavad teineteist ning aitavad tervist parandada ja eluga paremini edasi minna.
Eesmärk on toetada sujuvat üleminekut ning reformi rakendamist. Koostöö toimub SKA ja tervisekassaga, et inimese teekond ühest süsteemist teise oleks sujuvam.
Miks on vaja uut korraldust?
Senini on rehabilitatsiooniteenused olnud jagatud sotsiaal-, tööhõive- ja tervishoiusüsteemi vahel. Lisaks töötab osa samade erialade spetsialiste haridusvaldkonnas hariduse tugiteenuste osutajatena. Sama või väga sarnase sisuga teenuseid korraldatakse eri reeglite ja rahastajate kaudu, mis on tekitanud killustatuse, dubleerimise ning suure halduskoormuse nii inimestele kui ka spetsialistidele.
Rehabiltatsiooniteenusele jõudmine oleneb sageli puude raskusastmest või töövõime hindamise tulemusest, mitte tegelikust vajadusest. Samal ajal ei ole spetsialistidel terviklikku ülevaadet inimese terviseseisundist ja juba saadud abist, mistõttu on inimesed pidanud oma lugu korduvalt uuesti rääkima ning läbima mitu hindamist. Valdkonnaülene andmete jagamine ei ole süsteemselt tagatud õiguslikult ega digilahenduste kaudu.
Senine rehabilitatsioonisüsteem ei ole suutnud pakkuda õigel ajal ja terviklikult just sellist abi, mida inimene päriselt vajab. Killustatus valdkondade vahel, korduvad hindamised, ametkondade vähene koostöö ja erinevad ligipääsureeglid on muutnud süsteemi keeruliseks nii inimesele kui ka spetsialistidele. Abi ei ole alati lähtunud inimese tegelikust olukorrast ja elueesmärkidest ning spetsialistide aega on kulutanud menetlused, mille tõttu jääb vähem aega sisuliseks tööks inimesega.
Just nende probleemide lahendamiseks rehabilitatsioonisüsteemi muudetakse. See loob aluse ühtseks ja inimesekeskseks korralduseks, kus rehabilitatsioon on tihedalt seotud tervishoiuga, teenused on paremini koordineeritud ning tähelepanu liigub formaalsetelt kriteeriumidelt inimese tegelikule abivajadusele.
Tähelepanu liigub formaalsetelt kriteeriumidelt inimese tegelikule abivajadusele.
Tööalast rehabilitatsiooni korraldab ka edaspidi töötukassa. Selle eesmärk jääb samaks: tähelepanu keskmes on inimese toetamine tööle asumisel, töövõime säilitamisel ja tööturul püsimisel. Teenuse käigus selgitatakse välja õppimist või töötamist takistavad tegurid ja vähendatakse nende mõju, toetatakse töövõime hoidmisel või arendamisel, antakse soovitusi sobivate tööülesannete, -tingimuste ja -keskkonna kohta, arendatakse oskusi, et suurendada töötamise väljavaateid või aidata hoida töökohta.
Järgnevalt selgitame, mida uus korraldus konkreetselt muudab nii inimese, spetsialisti kui ka teenuseosutaja jaoks.
Kuidas hakkab uus korraldus toimima?
Alates 1. oktoobrist 2027 korraldatakse rehabilitatsiooniteenust tervishoius. See tähendab, et senine sotsiaalkindlustusameti kaudu ostutav sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus lõpeb.
Edaspidi osutatakse rehabilitatsiooniteenust rahvatervishoiu seaduse alusel. Asjaomane seaduseelnõu on praegu avalikul arutelul, tagasisidet saab anda kuni 11. maini.[1] Loe pikemalt siit
Veel samal teemal
