Roheoskuste programm on nüginud ettevõtteid arendama rohepöördeks vajalikke oskusi

Haridus- ja Teadusministeerium ning Haridus- ja Noorteamet on viinud rohkeoskuste programmi ellu alates 2022. aastast, tegevused kestavad 2026. aasta juuni lõpuni. Programmi eesmärk oli luua paindlikud ja tööturu vajadusi arvestavad õppimisvõimalused, mis toetavad ettevõtete üleminekut kestlikumatele lahendustele. Seda ka tehti – programmi tulemusena on käivitatud ulatuslik täiend- ja ümberõpe, ajakohastatud õppekavasid ja kutsestandardeid ning jõutud tuhandete täiskasvanud õppijateni üle Eesti. 

Minister Kristina Kallas ütles konverentsi avamisel video vahendusel, et roheoskuste programm on aidanud valmistada õppijaid muutusteks ette. „Roheoskused ei ole enam erialased lisateadmised, vaid baasoskused — samamoodi nagu digipädevus. OSKA uuringud näitavad, et peaaegu kõik ametialad vajavad neid oskusi juba täna. Need on oskused, mis aitavad ettevõtetel vähendada kulusid, kasutada ressursse targemalt ja vastata uutele nõuetele. Ja need on oskused, mis annavad inimestele kindluse, et nad saavad muutuvates oludes hakkama.“

Konverentsil teeb põhjalikuma kokkuvõtte roheoskuste programmist ministeeriumi täiskasvanuhariduse ja oskuste osakonna vanemnõunik Ena Drenkhan.

Fookus sektoritel, kus rohepöörde mõju on suurim

Programmi ettevalmistavas etapis kaardistati roheoskuste arendamise seisukohast olulisemad majandussektorid. Valik tugines teadusallikatele, OSKA tööjõuvajaduse analüüsidele ning hõive ja majandusprognoosidele. Fookusesse võeti muuhulgas energeetika, transport, põllumajandus, metsandus, toiduainetööstus, ehitus, materjalitööstus ning keskkonnateenused.  

Sektoripõhine lähenemine võimaldas täpselt määratleda valdkondlikud roheoskused – näiteks oskuse hinnata keskkonnajalajälge, rakendada taastuvenergia lahendusi, järgida keskkonnanõudeid ning kasutada biopõhiseid alternatiive fossiilsetele materjalidele.  

Palju täiendõpet ja koolitusi

Programmi üks keskseid tulemusi on täiend- ja ümberõppe mahu oluline kasv. Algselt kavandatud viie valdkonna asemel käivitati koolitusmoodulid kokku 14 õppekavarühmas. Plaan, et täiend- ja ümberõppeprogrammides osaleb kokku 2830 täiskasvanut, saab täidetud ja ületatudki. 

Roheoskuste arendamiseks on riikliku täienduskoolitustellimuse raames korraldatud tasuta koolitusi.

•    2024. aastal toimus 69 koolitust 1325 lõpetajaga;
•    2025. aastal 71 koolitust 1455 lõpetajaga;
•    2026. aastal 31. märtsi seisuga on toimunud 19 koolitust 244 lõpetajaga.
Lisaks on toimumas või algamas veel 148 koolitust, mille peaks lõpetama 3872 täiskasvanut. 

Uued õppekavad, tugevam koostöö

Märkimisväärne tulemus on see, et omavahel tegid koostööd kutseõppeasutused, kõrgkoolid ja kutse- ning erialaliidud – kokku tegutseti üheksas konsortsiumis. Programmi käigus arendati uusi mooduleid ja õppeaineid nii kutse- kui ka kõrghariduses ning koostamisel on 84 uut õppematerjali ja metoodilist juhendit. Samuti analüüsiti tasemeõppe õppekavasid ning kaardistati õpetajate ja koolitajate koolitusvajadused roheoskuste õpetamiseks. Praegu on täies hoos kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide pedagoogiliste töötajate koolitamine. Oma panuse annavad ka kutse- ja erialaliidud.

Roheoskused on integreeritud kutsestandarditesse ja oskusprofiilidesse. Näiteks kajastub Oskuste Kompassis 58 erinevat roheoskust. 

Roheoskused jäävad haridussüsteemi osaks

Pärast programmi lõppu jäävad loodud materjalid kasutusele. Õppematerjalid on kättesaadavad e-koolikotis, uued õppeained ja moodulid jätkuvad tasemeõppes ning roheoskuste arendamine jääb ka edaspidi riikliku täienduskoolitustellimuse üheks prioriteediks. Roheoskused on defineeritud ja leitavad Oskuste Kompassis ning programmi raames on loodud ka teavitus- ja kommunikatsioonivahendeid, sealhulgas taskuhääling „Roheoskused praktikas“. 

Kõik loodud materjalid on leitavad Harno kodulehel. 

Roheoskuste programm viiakse ellu taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringu „Roheoskused ettevõtete rohepöörde toetamiseks“ raames.