Sel aastal saab tulemusliku töö eest lisatasu 610 perearsti meeskonda
Igal aastal viib Tervisekassa koos Eesti Perearstide Seltsiga läbi perearsti meeskondade töö kvaliteedi hindamist. Sel aastas saavutas väga hea ja hea tulemuse 610 perearsti meeskonda, kes saavad hea töö eest lisatasu.
Foto: ERR
„Perearsti kvaliteedisüsteem on oluline tööriist, mis toetab perearstide meeskondi tõenduspõhise ja süsteemse töö korraldamisel. Indikaatoritel põhinev hindamine aitab suunata tähelepanu just neile valdkondadele, mis teaduslikult tõestatult annavad suurima mõju patsiendi tervisele,“ ütles Tervisekassa perearstiabi teenuse haldur Anu Valli.
Tulemuste hindamisel võetakse arvesse seda, kui aktiivselt on perearstid ja õed tegelenud haiguste ennetamisega ja nakkushaiguste leviku tõkestamisega. Näiteks hinnatakse seda, kui palju on perearstid nõustanud peresid lastele immuniseerimiskavas ettenähtud vaktsiinide teemal ja kui paljud lapsed on läbinud profülaktilise tervisekontrolli. Krooniliste haiguste puhul jälgitakse, kui paljudele sihtgrupi patsientidele on tehtud vastavalt ravijuhisele vastuvõtte, ravi või uuringuid jne.
2024. aastal saavutas kvaliteedisüsteemis hea tulemuse 610 perearsti meeskonda ehk 78% kõigist nimistutest. Võrreldes 2023. aastaga on see 22 nimistu võrra rohkem. „Tulemuste paranemine näitab, et perearstide meeskonnad on motiveeritud tegutsema töö kvaliteedi tõstmiseks ning süsteem soodustab järjepidevat arengut,“ märkis Valli.
Lisaks headele tulemustele väärib esiletõstmist, et 492 perearsti nimistut saavutasid väga hea tulemuse. 2024. aasta hindamistulemused näitavad paranemist kõikides näitajates, mida Tervisekassa perearsti kvaliteedisüsteemis jälgib. See tähendab, et perearstid saavutasid paremad tulemused nii krooniliste haiguste jälgimisel, vaktsineerimisega seotud nõustamisel kui laste ennetavate tervisekontrollide tegemisel.
Enim on näidanud kasvu 11-aastaste laste ennetava läbivaatuse hõlmatus, tõustes 54%-lt 59%-le. "On rõõm, et erinevad teavitused on vilja kandnud ja nende laste protsent, kes jõuavad ennetavale visiidile perearstikeskusesse, on jõudsalt kasvanud. Samas on vaja veel pingutada, et 90% sellest vanusegrupist jõuaks meieni," rääkis Eesti Perearstide Seltsi juht Elle-Mall Sadrak.
Krooniliste haigete jälgimise indikaatoritest on enim paranenud kõrgvererõhutõve ehk hüpertoonia jälgimise hõlmatus, mis kasvas 70%-lt 73%-le. „See areng on oluline, sest krooniliste haiguste regulaarne jälgimine aitab vältida tüsistusi ja parandab patsientide elukvaliteeti,“ rõhutas Sadrak.
„Hõlmatuse protsendid annavad hea ülevaate sellest, kui suur osa sihtrühmast on saanud vastava teenuse või läbinud ennetava tegevuse. Seega ei näita need üksnes perearstide töö kvaliteeti, vaid ka elanikkonna teadlikkust ja osalemisvalmidust,“ lisas Valli.
Maakondade lõikes oli tulemuse saavutanud nimistute osakaal järgmine: Tartumaal 92%, Jõgevamaal 87%, Pärnumaal 84%, Raplamaal ja Lääne-Virumaal 83%, Harjumaal 82%, Hiiumaal ja Põlvamaal 80%, Järvamaal 74%, Läänemaal ja Saaremaal 67%, Võrumaal 65%, Ida-Virumaal 62%, Viljandimaal 41% ja Valgamaal 40%.
Kvaliteedisüsteem võimaldab perearsti meeskondadel saada lisatasu sõltuvalt töö tulemuslikkusest. Väga hea tulemuse saavutanud perearsti nimistul on võimalik lisaks tavapärasele rahastamisele saada lisatasu kuni 8777 eurot. Tervisekassa tasub perearstikeskustele sel aastal täiendava kvaliteeditasuna kokku üle 4,6 miljoni euro.
Veel samal teemal
