Sotsiaalministeeriumi aasta kokkuvõte: rohkem tuge abivajajatele, tugevam tervishoid, targemad teenused
Lõppev aasta tõi Sotsiaalministeeriumi valdkondades kaasa olulised muudatused nii tervishoiu- kui ka sotsiaalvaldkonnas, aga suur samm edasi on astutud ka digilahendustes. Aastat jäävad märksõnadena meenutama tervishoiu rahastamine ja kvaliteet, rohkem tuge suurema abivajadustega inimestele ning innovatiivsed lahendused haiguste ennetamises ja inimeste iseseisvas toimetulekus.
Foto: Sotsiaalministeerium
Allikas: Sotsiaalministeerium
2025. aastal tugevdati inimeste toimetulekut ja pensionisüsteemi, korrastati tervishoiu rahastamist ja juhtimist.
Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul oli 2025. aasta lisaks ka ettevalmistuste aasta suuremateks muudatusteks tervishoiusüsteemi kriisist välja toomiseks. „Kui märtsi lõpus ametisse asusin, oli selge, et senisel viisil jätkates oleks 2028. aastal Tervisekassa reservid otsas. Samuti on meil liiga vähe arste ja õdesid, samas rahvastik vananeb ja ravivajadus kasvab. Ka ravi kvaliteet on ebaühtlane. Tuleb teha vägagi põhimõttelisi otsuseid ja muudatusi, mis ei ole lihtsad. Samuti tagant tõugata innovaatilisi lahendusi,“ ütles Joller.
Esimesed sammud on astutud. „Näiteks on Tervisekassa 2026. aasta eelarves juba puudujääki oluliselt vähendanud, jaanuarist alustab Terviseameti juures kvaliteedikeskus, esmatasandi rahastus nügib perearste suuremale koostööle, mis ühtlustab kvaliteeti, alustasime tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi integreerimisega, aastaks 2030 suurendame oluliselt tervishoiutöötajate koolitamist, alustatud nii tervise- kui ka heaolutehnoloogia valdkonna innovatsiooni arendamiseks koostööd,“ loetles Joller. „Mul on ka hea meel, et õnnestus tõsta toimetulekutoetusi, erihoolekanne sai lisarahastust ja jätkame pensionide indekseerimisega.“
Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas astuti konkreetsed sammud personaalmeditsiini ja digilahenduste kavandamisel, kinnitati kiirabi arengusuunad; samuti viidi läbi ulatuslik laste ja perede analüüs, mis käivitas üle-eestilise arutelu perepoliitika tuleviku üle. Samuti uuendati tervishoiu- ja sotsiaalteenuste lõimimise visiooni ning töötati edasi tervishoiu kvaliteedi suunal. 1. jaanuarist 2026 alustab Terviseameti koosseisus kvaliteedikeskus, mis hakkab ühtselt kujundama Eesti tervishoiu kvaliteeti ja patsiendiohutust. Sotsiaalministeeriumi tegevuste ühiseks nimetajaks oli tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna kujundamine nii, et keskmes oleks Eesti inimene ja tema vajadused.
Sotsiaalvaldkonnas olid lisaks sündimuse raportile fookuses ka abivahendite ja meditsiiniseadmete korralduse ühtseks tervikuks koondamine, et inimesed ei peaks neid enam taotlema eri süsteemidest. Samuti tekivad neile ühtsed hüvitamis- ja rahastamispõhimõtted. Rohkem tuge saavad edaspidi ka puudega lapsed ja nende pered; oma vanema(d) kaotanud lapsed; riski- ja kasupered ning neis kasvavad lapsed; erivajadusega lapsed ja rehabilitatsiooni abivajajad, pensionärid, puudega inimesed jpt (vt kokkuvõte allpool ja sotsiaalministeeriumi veebis).
E-tervise valdkonnas on Eesti Euroopa esimeste seas. Eesti positsiooni kinnitas see, et saavutasime Euroopa Komisjoni digikümnendi e-tervise edetabelis maksimaalsed 100 protsenti, täites juba 2024. aastaks eesmärgid, mis teistel liikmesriikidel on seatud 2030. aastaks. Oluline fookus oli tänavu ka heaolutehnoloogiatel ehk kuidas nutikad lahendused nagu kaugteenused, sensorid, digivõimestatud koostööplatvormid toetavad inimeste iseseisvat toimetulekut, vähendavad hooldajate koormust ja leevendavad tööjõupuudust nii tervise- kui ka sotsiaalvaldkonnas.
Fookus jäi kogu aasta vältel samaks: inimene, tema toimetulek, väärikus ja õigus heale tervisele Eestis, mis on ühtaegu nii sotsiaalselt hooliv kui ka teadmispõhine ja innovatsioonile avatud.
Kokkuvõtet kõigist 2025. aasta olulisematest tegevustest tervise-, sotsiaal- ja innovatsioonivaldkondades ning EL ja rahvusvahelistest projektidest saad lugeda Sotsiaalministeeriumi veebist siin!
Ülevaade olulisematest tulemustest Vabariigi Valitsuse tööplaani täitmisel 2025. aastal:
Terviseametisse luuakse kvaliteedikeskus
Tervishoiu kvaliteet on üks Sotsiaalministeeriumi võtmefookuseid nii 2025 a. kui järgnevatel aastatel. Alates 1. jaanuarist 2026 luuakse Terviseametisse kvaliteedikeskus, mis hakkab kujundama ja koordineerima Eesti tervishoiusüsteemi kvaliteeti ja patsiendiohutust, et kindlustada ühtlane ja ohutu ravi kogu riigis. Eesti tervishoiuteenuste kvaliteet ja patsiendiohutus saab nüüdsest keskse juhtimise kogu süsteemis – haiglates, esmatasandil ja õenduses.
Loe lisa: Kui kaugel oleme kvaliteedi- ja patsiendiohutuse strateegia väljatöötamisega?
Personaalmeditsiin sai rohelise tule
Oktoobris kiitis valitsus heaks inimgeeniuuringute seaduse eelnõu, mis loob õigusliku aluse personaalmeditsiini laiemaks kasutuselevõtuks. Eelnõu toetab tervishoiu kaasajastamist, keskendudes kvaliteedile, ennetusele ja targale andmekasutusele. Geeniandmete kasutamine aitab tulevikus ennetada haigusi, parandada ravitulemusi ja vähendada kulusid.
Loe lisa: Eesti viib geeniandmed tervishoidu - uus seadus loob aluse 21. sajandi personaalmeditsiinile
Tervisetehnoloogias edendame nutikaid terviselahendusi
Septembris allkirjastasid sotsiaalminister, majandus- ja tööstusminister ning erialaorganisatsioonid tervisetehnoloogiate koostöömemorandumi, et edendada nutikate terviselahenduste arengut. Lepiti kokku ka ühine innovatsiooniteekonna tegevuskava, mille eesmärk on teha uute tervisetehnoloogiate turule jõudmine lihtsamaks, toetada arste ja patsiente nende kasutamisel ning aidata kaasa Eesti tervisetehnoloogia toodete jõudmisele välisturgudele.
Loe lisa: Tervisetehnoloogia saab Eestis hoogu – avalik ja erasektor ühendavad jõud
Konsensuslepe kindlustab tervishoiule tugevama järelkasvu
Detsembris allkirjastasid sotsiaalminister, haridus- ja teadusminister koos kõrgkoolide ja erialaliitudega uue konsensusleppe aastateks 2026/2027–2029/2030. Lepe kasvatab õdede vastuvõtumahtusid, toetab farmatseute, tegevusterapeute, füsioterapeute, radioloogiatehnikuid ja bioanalüütikuid ning määratleb esmakordselt eriõdede vastuvõtu miinimummahud. Lepe on alus stabiilsele ja tulevikku suunatud tervishoiu tööjõu planeerimisele ja kvaliteetsete teenuste tagamisele.
Loe lisa: Uus konsensuslepe toob tervishoiu kõrgkoolidesse rekordarvu õppekohti
Käivitasime heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogrammi
2025. aastal töötati välja heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogramm, mille eesmärk on kiirendada kaasaegsete tehnoloogiate kasutuselevõttu tervishoius ja hoolekandes. Fookus on uudsetel digilahendustel ja kaugteenustel, mis aitavad eakatel ja erivajadusega täisealistel inimestel kauem iseseisvalt kodus elada, vähendada lähedaste hoolduskoormust ja leevendada spetsialistide puudust. Toetame tervise- ja hoolekandevaldkonna innovatsioonivõimekust ning mõjusate, jätkusuutlike ja laiendatavate tehnoloogiapõhiste teenusemudelite arendamist.
