Uudislood

Sotsiaalminister Karmen Joller ÜRO peaassambleel: Venemaa agressioon õõnestab inimeste tervist ja vaimset heaolu kogu Euroopas

„Me peame rääkima elevandist toas – Venemaast, kes varsti võtab siin koos teiste riikidega sõna haiguste ennetamise ja vaimse tervise teemal, kuid samal ajal õõnestab enda algatatud agressioonisõjaga inimeste tervist ja vaimset heaolu kogu Euroopas“, ütles sotsiaalminister Karmen Joller eile õhtul (25. septembril) New Yorgis ÜRO peaassambleel peetud teravatoonilises kõnes.

Remi Gregori Sassi

26. september, 2025

Foto: Sotsiaalministeerium

Allikas Sotsiaalministeerium

Jolleri sõnul on Venemaa oma tegevusega loonud keskkonna, kus inimestel on pea võimatu hoida vaimset tervist ja keskenduda tervislikule eluviisile.

„Venemaa pommitab Ukrainas haiglaid ja perearstikeskusi, koole ja lasteaedu. Ta rikub mitmete Euroopa riikide õhuruumi ning püüab õõnestada teiste riikide suveräänsust ja poliitikat, alates Gruusiast ja Valgevenest kuni Moldovani. Samal ajal on Euroopa riigid sunnitud suunama enneolematuid ressursse kaitsekuludesse. Eestis kulutame juba järgmisest aastast üle 5 protsendi SKPst julgeolekule. Me eelistaksime selle investeerida hoopis inimeste tervisesse ja heaolusse,“ ütles Joller.

Joller lisas, et just Venemaa agressioon ise on paljude inimeste tervisemurede põhjus.

„Varsti kuuleme siin saalis avaldust ka Venemaa Föderatsioonilt. Kas nad räägivad vaimsest tervisest ja haiguste ennetamisest? Kui jah, siis on see sügavalt silmakirjalik. Venemaa agressioon on ise vaimse tervise probleemide põhjus. See on üks põhjusi, miks ressursside nappus takistab meie rahva tervise parandamist. Ja siiski, just seepärast, et hoolime oma inimestest, kaitseme iga sentimeetrit oma maast koos liitlastega,” lisas ta.

Alkohol põhjustab aastas 2,6 miljonit surma

Eesti korraldas eile ÜRO peaassambleel koos ülemaailmse vabaühenduse Movendi Internationaliga ka paneelarutelu alkoholipoliitika teemadel, eesmärgiga jagada riikide kogemusi.

Joller ütles arutelu avades, et ehkki ÜRO liikmesriigid seadsid juba 2015. aastal ühiselt eesmärgi vähendada aastaks 2030 mittenakkushaigustest (sh alkoholi tarvitamisest) tingitud enneaegset suremust kolmandiku võrra, oleme me sellest jätkuvalt väga kaugel. Alkoholi tarbimine on 2010. aastaga võrreldes tõusnud 6% , põhjustades maailmas igal aastal 2,6 miljonit surma.

Kõige enam saavad alkoholist kahju noored inimesed ning haavatavad kogukonnad, samuti koormab see tervishoiusüsteemi. Kuid alkohol mõjutab ka majandust – alkoholi liigtarvitamisest tingitud haigestumiste ja surmadega seotud kahjud vähendavad globaalset SKP-d 2,6%, Euroopa Liidu riikides moodustavad alkoholist tingitud kahjud kokku ca 1% aastas.

„Eestis oleme viimase kümnendi jooksul rakendanud tõenduspõhiseid meetmeid – piiranud alkoholi reklaami ja kättesaadavust, tõstnud aktsiise ning suurendanud abi alkoholisõltuvusega inimestele. Need otsused ei ole alati olnud lihtsad ega populaarsed, kuid tulemused on selged: alkoholi tarbimine on vähenenud ja rahvatervise näitajad on paranenud,” ütles Joller oma avasõnavõtus. „Kuid ükski riik ei saa üksi edukas olla. Siseriiklikku alkoholi tarbimist mõjutavad ka piiriülesed poliitikad ja siin peame tõeliste tulemuste saavutamiseks ühiselt ja järjekindlalt tegutsema.”

Eesti kõrvalüritusel osalesid ÜRO liikmesriikide esindajad, kodanikuühiskonna organisatsioonide, akadeemiliste ringkondade ja ÜRO agentuuride ning programmide juhid (kokku üle 120 inimese).