Terviseamet: enne ujumist tasub kontrollida, kas tegemist on supluskohaga

Kuigi Eestis leidub palju veekogusid, kus inimesed suvel ujumas käivad, ei ole kõik neist supluskohad. Supluskoht on ujumiseks määratud ja tähistatud koht, kus vee kvaliteeti kontrollitakse regulaarselt kogu suplushooaja vältel.

Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Heidi Käär sõnul tasub enne vette minekut alati kontrollida, kas tegemist on supluskohaga.

„Inimesed käivad suvel ujumas väga erinevates paikades ning sageli peetakse supluskohaks iga ujumispaika ja korrastatud rannaala. Suplusvee kvaliteedi regulaarne seire on tagatud seevastu ainult supluskohtades. Enne ujumist tasub kontrollida, kus te ujute: kontrollitud veekvaliteediga supluskohas on võimalik paremini ennetada võimalikke tervisemuresid,“ ütles Käär.

Käesoleval suplushooajal avatakse Eestis 54 supluskohta. Kõige rohkem supluskohti asub Harjumaal, Ida-Virumaal, Järvamaal ja Hiiumaal.

Supluskohtades hinnatakse regulaarselt vee mikrobioloogilist kvaliteeti ning jälgitakse ka vee visuaalset seisundit, sealhulgas võimalikku reostust, õlikilet, prügi ja sinivetikate õitsengut. Vee kvaliteedi infot uuendatakse suplushooaja jooksul kord kuus. Lisaks 54-le hooaja avanud supluskohale kontrollivad Terviseamet ja kohalikud omavalitsused vee kvaliteeti ka mitmes muus avalikus veekogus. Kokku tehakse sel suplushooajal seiret enam kui sajas veekogus üle Eesti. Näiteks Tartumaal kontrollitakse suplusvett 34, Harjumaal 29 ja Ida-Virumaal 12 veekogus.

Terviseamet soovitab enne ujumist tutvuda supluskohtade vee kvaliteedi infoga ning pöörduda konkreetse supluskoha küsimustes supluskoha valdaja poole, kelleks on üldjuhul kohalik omavalitsus.