Tööleping või võlaõiguslik leping: milline leping tugiisikuga sõlmida?
Segadust tugiisikute lepingutega on üksjagu, mistõttu asus Tööinspektsioon tänavu valdkonda sihtkontrolli käigus uurima. Eesmärk on tagada, et tugiisikutega sõlmitavad lepingud oleksid korrektselt kvalifitseeritud ja vastaksid tegelikule töösuhte sisule.
Tööinspektsiooni nõustamisjurist Piia Paula Tarvis selgitab, et Tööinspektsioon ei määra, millist lepingut tuleb kindlasti kasutada, vaid aitab mõista, mida seadus erinevate lepinguvormide kohta ütleb.
„Meilt ei saa hinnanguid ega kivisse raiutud vastust, et see peab olema tööleping või käsundusleping, vaid aitame selgitada, mida seadus ütleb. Lõpliku valiku teevad lepingupooled ise,“ märkis Tarvis.
Eraõiguses kehtib lepinguvabaduse põhimõte, mis tähendab, et pooltel on õigus otsustada, kas ja milline leping sõlmitakse ning millised on tingimused. Samas tuleb lepingu liigi valimisel lähtuda õigussuhte tegelikust olemusest.
Tugiisikuteenuse puhul on kohalikel omavalitsustel kohustus teenust pakkuda, kuid seadus ei sätesta täpselt, kuidas see peaks olema korraldatud. Siin tulebki mängu lepinguvabadus ja nii on Tööinspektsioonile laekunud väga erinevaid näiteid lepingutest.
Tugiisikuteenuse puhul on kohalikel omavalitsustel kohustus teenust pakkuda, kuid seadus ei sätesta täpselt, kuidas see peaks olema korraldatud.
„Meile on saadetud dokumente, mis peaksid vastama töölepingu tunnustele, aga tegelikult on tegemist hoopis internetist leitud müügilepingutega või käenduslepingutega, mille all on hoopis mõeldud käsunduslepingut. Samas lepingu pealkiri ei tähenda veel, et see vastab tegelikkusele, määrav on see, kuidas töösuhe päriselt toimib,“ ütles Tarvis.
Millal on tegemist töölepinguga?
Töölepingu mõiste on kirjas kohe töölepingu seaduse (TLS) esimeses paragrahvis. Selle järgi on töötaja füüsiline isik, kes teeb teisele isikule (tööandjale) tööd, tööandja juhtimise ja kontrolli all. Tööandja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik.
„Tööleping eeldab alluvussuhet, töötaja täidab tööandja juhiseid ja teeb tööd kokkulepitud ajal, mahus ja kohas. Tööandjal on omakorda kohustus maksta töötajale tasu, mis ei tohi olla väiksem kehtestatud töötasu alammäärast,“ sõnas Tarvis.
TLSi üldiselt ei kohaldata lepingule, mille puhul töötegija on töö tegemise viisi, aja ja koha määramisel olulisel määral iseseisev. See tähendab, et kui inimene otsustab ise, millal ja kuidas ta tööülesandeid täidab, siis viitab see Tarvise sõnul pigem võlaõiguslikule lepingule, mitte töölepingule. Loe pikemalt siit
Veel samal teemal
