Tööotsingud vanuses 50+: kui oodatud on vanemad inimesed tööturul?

„Tähistasin mitte väga ammu oma tööjuubelit. Ilmselt võib seda pidada ka punktiks, kust algasid raskused minu elus,“ jagab meiega oma kogemust lugeja Veera (57).

Nelja aastakümne jooksul on Veera jõudnud omandada mitu eriala – ta on töötanud nii tootmisettevõttes kokana, lasteaias lapsehoidjana, telefonimüüjana kui ka raamatupidaja assistendina.

„Mulle meeldib õppida. Mul on mitu paberit erinevatelt kursustelt. Olen õppinud näiteks tegema lastemassaaži, jaapani sushit valmistama, oskan teha erinevaid meestelõikusi, mul on müüja diplom ja keelega mul probleeme ei ole,“ loetleb naine. „Olin kindel, et sellise hulga erinevate oskustega ei teki mul kiires muutumises olevas maailmas töö leidmisega probleeme.”

Kuid Veera sõnul algasid probleemid praktiliselt kohe, kui ta sai 50: „Ettevõte, kus ma töötasin, lõpetas tegevuse. Võtsin end töötuna arvele ja hakkasin saatma CV-sid ettevõtetesse, kus soovisin töötada ja kus minust võiks kasu olla. Minu üllatuseks jäid paljud kirjad üldse vastuseta. Seda ei juhtunud eelmisel korral, kui tööd otsisin, kusjuures minu oskuste pagas on vahepeal ainult suurenenud.“

Tööotsingud venisid mitme kuu pikkuseks, kuigi varem õnnestus naisel tööle saada kolme-nelja nädalaga. Tööle saanuna kuulis Veera aga mitmel korral vihjeid, et kui peaks tekkima vajadus koondada, on tema esimene „kandidaat väljalendamisele“.

Veel paar aastat hiljem vahetas Veera elukohta ja proovis leida tööd oma uue kodu lähedal. Lugu kordus – enamik CV-sid jäi vastuseta või saabus viisakas keeldumine. Kutseid töövestlusele oli katastroofiliselt vähe.

Veera seostab seda kõike eelarvamusliku suhtumisega inimestesse, kel “aastaid juba on”.

„Tõenäoliselt eeldatakse, et kui „pension on silmapiiril“ – kuigi selleni peab veel kuidagi elama –, hakkab inimene pidevalt haiguslehte võtma, kaebab vererõhu ja radikuliidi üle ning täidab tööülesandeid üle jala,“ ütleb Veera. „Mul tekkis hirm uuesti töö kaotada. Tuleb välja, et kõik minu oskused ei maksa midagi, kui tööandja leiab, et ma pole piisavalt noor.“

Vanus kui riskitegur

Vanuseline mitmekesisus tööelus on reaalsus, mida ei saa ignoreerida. Veelgi enam, selle tähtsus ainult kasvab, eriti arvestades olukorda Eesti tööturul, kus üha teravamalt on tunda puudust kvalifitseeritud ja kogenud töötajatest. See on seotud nii rahvastiku vananemisega kui ka sellega, et praegune värbamispraktika välistab sageli suure osa inimestest ja pikas perspektiivis lihtsalt ei toimi.

Eurobaromeetri küsitlused näitavad, et Euroopa Liidu elanike jaoks jääb vanus üheks peamiseks riskiteguriks töö otsimisel. 2024. aasta uuring kinnitas, et vanust tajutakse endiselt sageli kandidaadi miinusena, ehkki üldiselt on diskrimineerimise tase võrreldes 2019. aastaga veidi langenud.

Samas lükatakse kogenud tööotsijaid vaatamata süvenevale tööjõupuudusele sageli endiselt just vanuse tõttu kõrvale. Maailma Terviseorganisatsiooni andmed räägivad ühiskonna vananemisest, kuid tööandjad sellega personali valikul sageli ei arvesta.  Tulemusena jääb märkimisväärne inimressurss rakendamata, ühiskonnas kinnistuvad diskrimineerivad hoiakud ja majandusareng aeglustub.

Kui noorus teaks, kui vanadus jaksaks

Selles, et nende raskused töö leidmisel on seotud vanusega, on veendunud nii noored kui ka vanemad inimesed, märgib Eesti Töötukassa kommunikatsiooninõunik Jana Rosenfeld.

„ Noored ütlevad, et keegi ei värba neid, sest neil pole kogemusi ja peetakse liiga nooreks. Vanemad inimesed omakorda leiavad, et neid peetakse liiga vanaks. Tõde on muidugi selles, et tööandja tahaks saada endale töötajat, kes on kogu aeg saadaval, terve, oskab kõike ja ei küsi kõrget palka,“ nendib Rosenfeld.

Ta räägib, et nii noorte kui ka vanemate töötajate kohta liigub palju müüte, mille levitamine teeb olukorra vaid keerulisemaks: justkui noored ei viitsi tööd teha, nõuaksid miljonilist palka ja ei ilmuks tööle kohale. Vanemate töötajate puhul on levinud arvamus, et nad kardavad arvuteid ja on pidevalt haiged, selgitab spetsialist.

„Hea ja tark tööandja otsib oma meeskonda erinevaid inimesi,“ ütleb Rosenfeld. Kuna Eesti rahvaarv on väike, leiab Töötukassa, et igal inimesel, kes soovib töötada, peab olema selleks võimalus, ning tööandja muudab oma elu oluliselt keerulisemaks, kui lähtub värbamisel vaid vanusest.

Üks põnev aspekt töötajate vanusega seoses on see, et kõige sagedamini palgatakse umbes sama põlvkonna inimesi. Tulemusena tekivad omamoodi „saarekesed“: näiteks idufirmade ja IT-sektori noored juhid värbavad peamiselt noori, keskealised aga neid, kes mäletavad lapsepõlvest samu asju ning omavad sarnast tausta.

„Töötukassa käsutuses on andmed vaid nende inimeste kohta, kes on end töötuna arvele võtnud, kuid vastavalt meie seadustele on see võimalik vaid kuni pensioniea saabumiseni,“ ütleb Rosenfeld. „Pärast seda võib inimene töötada ja saada pensioni, kuid töötuna ta end enam registreerida ei saa. Samas on pensioniealistele inimestele, kes otsivad tööd (mitte ravikindlustust või toetust), samuti ette nähtud rida teenuseid.“

https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toootsingud/vanaduspensioniealisele

Õppida pole kunagi hilja

Töötukassa esindaja nendib, et peamiselt on pensionärid huvitatud koolitustest. 2024. aastal osales tööturukoolitustel 90 pensioniealist inimest. Kõige sagedamini (TOP 3) osalesid nad eesti keele, arvutikasutuse ja transpordivaldkonna koolitustel. Alates 2015. aastast on ettevõtluse alustamise toetust saanud 21 pensioniealist inimest.

„Vanuserühmas 55+ võtab töö leidmine veidi rohkem aega kui teistes vanusegruppides,“ lisas Rosenfeld.

„Põhjused on üsna ilmsed. Ligi 35 protsendil on töövõime vähenenud, mis tähendab, et tervisliku seisundi tõttu on sobivat tööd leida raskem.“

50+ vanuses inimeste väljavaadete parandamiseks tööturul keskendub Töötukassa eelkõige tegevustele, mis on seotud oskuste, tervise (töövõime) ja hoiakutega.

„Keskealiste ja vanemate põlvkond kujunes ajal, mil nooruses omandati üks amet, mis pidi ära toitma kuni pensionini,“ räägib Rosenfeld. „Nüüd tuleb paljudel inimestel elu jooksul omandada mitu ametit. Kahjuks on haridussüsteem ikkagi endiselt nii üles ehitatud, et noorena õpitakse ja hiljem tehakse tööd ja raske on leida kooli, kus õppekava arvestaks täiskasvanuga.“

Töövõime toetamine

Töötukassa keskendub pikaajalise haiguse  ja puudega inimeste tööle aitamisele ja tööl püsimise toetamisele. Ligi kaks kolmandikku neist on 50+ vanuses ning saavad kasutada tervisega seotud tööalaste takistuste vähendamiseks erinevaid töötukassa teenuseid, sealhulgas tööalaseid abivahendeid ja töökoha kohandamist, tugiisikut töökohal, kogemusnõustamist.

„Loomulikult on olemas töid, mis tervise tõttu kõigile ei sobi – ei vanemale ega nooremale. Siingi saab Töötukassa appi tulla: aitame tööandjatel töökohti kohandada – oleme laiendanud uksi, paigaldanud ratastoolitõstukeid, et inimene saaks töötada näiteks kassapidajana,“ räägib Töötukassa esindaja.

Ta soovitab tungivalt üle 55-aastastel inimestel pöörduda karjäärinõustamisele (teenus on tasuta ja selleks ei pea olema töötu): seal saab uuendada CV-d, arutada kandideerimisprotsessi, vajadusel harjutada töövestlust. Kui viimasest tööle kandideerimisest on möödas palju aastaid, tasub selliseid teadmisi ja oskusi tõepoolest värskendada.

Kaebusi laekub regulaarselt

Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Vladimir Logatšev märgib, et pöördumisi seoses võimaliku vanuselise diskrimineerimisega, sealhulgas üle 50-aastaste puhul, on Eestis vähe, kuid neid laekub regulaarselt. Mitu korda kuus küsivad inimesed selgitusi või annavad teada sarnastest olukordadest. Loe pikemalt siit