Puudega inimeste organisatsioonid soovivad Eesti filmidele kohustuslikke subtiitreid

Organisatsioonide hinnangul jõuab igal aastal kinodesse umbes 20–25 eestikeelset mängu- ja dokumentaalfilmi, kuid nende kättesaadavus kuulmislangusega inimestele ei ole tagatud. Eestis elab hinnanguliselt ligi 180 000 kuulmislangusega inimest ehk umbes 15 protsenti elanikkonnast.

Pöördumises rõhutatakse, et ligipääs kultuurile ei tohiks sõltuda üksikute kinode või filmitootjate teadlikkusest ega projektipõhisest rahastusest. Näitena tuuakse, et varasemalt on Eesti Vaegkuuljate Liit loonud subtiitreid projektide raames, kuid see ei ole loonud püsivat lahendust.

Teemat on organisatsioonid korduvalt tõstatanud ka Kultuuriministeerium ja Eesti Filmi Instituut ees viimastel aastatel, kuid süsteemset muudatust ei ole seni tehtud.

Lisaks kuulmislangusega inimestele aitavad subtiitrid organisatsioonide sõnul ka eakaid, keeleõppijaid ning neuroerinevusega inimesi. Tartu Ülikool uuringute kohaselt esineb kuulmistundlikkuse probleeme ka noorte seas.

Organisatsioonid leiavad, et praegu kasutatav lahendus, kus subtiitreid pakutakse mobiilirakenduse kaudu, ei vasta kasutajate vajadustele. Nende hinnangul häirib isikliku seadme kasutamine kinosaalis nii vaatajat ennast kui ka teisi külastajaid. Viidatakse ka Soome ligipääsetava filmikultuuri juhendile, mille kohaselt tuleks selliseid rakendusi kasutada eelkõige kirjeldustõlke pakkumiseks.

Pöördumises tuuakse esile ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon, mis kohustab tagama ligipääsu teabele ja teenustele ning ennetama diskrimineerimist.

Organisatsioonid teevad ettepaneku kehtestada põhimõte, et kõik Eesti filmid oleksid kinodes varustatud eestikeelsete subtiitritega. Samuti soovitakse luua riiklik toetusmeede, tõsta filmitootjate teadlikkust ning pakkuda regulaarseid vaegkuuljate subtiitritega seansse.

Lisaks tehakse ettepanek luua Eesti filmi- ja teleauhindade raames ligipääsetavuse teemaline tunnustus, et väärtustada kaasavat ja kõigile kättesaadavat meediaruumi.