Tööturu tulevik Eestis: paindlikkus, tehnoloogia ja inimene
Neljandas Hoolimise lauanurga saates räägitakse tuleviku tööturust ning sellest, kuidas muutuvad töö asukoht, sisu ja tähendus. Üha enam kerkib küsimus, kas töö peab koonduma Tallinna ja Tartusse või on võimalik seda teha ka väiksemates kohtades, looduse lähedal ja inimese elurütmi arvestades. Saade toetub äsja ilmunud Kutsekoja OSKA raportile „Töö ja oskused 2035“, mille koostaja Ott Pärna on ka saates.
Tuleviku tööturu mõtestamisel on oluline vaadata erinevaid inimesi ja vajadusi. See puudutab nii noori ja täiskasvanuid, õpetajaid ja lapsevanemaid kui ka inimesi, kellel on erivajadus ning kes vajavad tööturule sisenemisel või seal püsimisel täiendavat tuge. Olulist rolli mängib tehnoloogia areng. Tehisintellekt võtab üle järjest rohkem rutiinseid vaimseid ülesandeid, samal ajal kui inimese roll liigub keerukamate, loovamate ja vastutusrikkamate tööde suunas. See võib avada uusi võimalusi ka erivajadustega inimestele, kui töökorraldus ja keskkond on läbimõeldud ning toetav.
Tuleviku töö ei ole ainult majanduslik küsimus. Üha enam tõuseb esile vaimse tervise, elukeskkonna ja töö tähenduslikkuse tähtsus. Inimesed otsivad töövorme, mis toetavad iseseisvust, toimetulekut ja elukvaliteeti.
Üht kindlat tulevikustsenaariumi ei ole. Tuleviku tööturg kujuneb valikutest, mida tehakse juba täna – nii inimeste, organisatsioonide kui ka ühiskonna tasandil.
Saatejuht:
Kert Valdaru – Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse direktor
Saate külalised:
Veronika Kaska – Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse direktori asetäitja
Ott Pärna – majandusekspert, Tallinna Tehnoloogiakolledži direktor
Vaheklipis osales:
Kadi Kreis – Tartu Kunstikooli direktor
Kust saadet näha ja kuulata?
Uut “Hoolimise lauanurga” saadet “Tuleviku töötegija”, samuti varasemaid osasid “Õpetajad”,“Tugispetsialistid” ja “Lapsevanemad”, saab vaadata YouTube’is ja kuulata Spotifys.
“Hoolimise lauanurk” valmib Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse ja Tervisetasku koostöös.
