Ülikoolide värske statistika näitab, et huvi õpetajahariduse vastu kasvab

Õpetajakoolituse erialadele esitati Tallinnas üle 3400 avalduse ja Tartus üle 3300 avalduse. Haridus- ja Noorteameti projektijuhi Laura Köidami sõnul on tänavused sisseastumisavalduste numbrid rõõmustavad. “Olukorras, kus haridusvaldkonnas on kvalifikatsiooniga töötajatest puudus, tekitab suurt heameelt see, et õppijate huvi valdkonna vastu kasvab. Kui jätkame senist head koostööd Harno ja ülikoolide vahel samas vaimus, aitame noori õpingutel ja loome alustavatele õpetajatele toetavad töötingimused, tõusevad nii tulevaste professionaalsete õpetajate järelkasv kui ka meie koolides antava hariduse kvaliteet veelgi,” sõnab Köidam.

Kõige rohkem soovitakse bakalaureuseõppes õppida lasteaiaõpetajaks. Magistriõppes on suur huvi eripedagoogika ja võõrkeeleõpetaja erialade vastu.

Ülikoolid otsivad lahendusi reaalainete õpetajate puudusele

Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi direktori Tiia Õuna sõnul on väga hea meel näha, et huvi õpetajahariduse vastu kasvab järjepidevalt. “Õpetajaameti tähendus ja väärtus on ühiskonnas üha tugevamalt teadvustatud, mis tõstab huvi hariduse valdkonna erialade vastu ning ka ülikoolina oleme seadnud õpetajahariduse üheks prioriteediks. Eraldi tähelepanu pöörame reaalteaduste valdkonnale ja sellel aastal avame uue õppesuuna pedagoogika õppekaval matemaatika ja loodusteaduste valdkonnas,” ütleb Õun.

Tartu Ülikooli gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja erialal kasvas avalduste arv 43-lt 69-ni ehk 60%. Tegemist on õppekava rekordiga. “See on rõõmustav uudis, kuna jätkuvalt on suur puudus just reaal- ja loodusteaduste õpetajatest,” ütleb ülikooli õppeprorektor Aune Valk.

Leevendamaks puudust matemaatikaõpetajate järele, mis on Eesti koolide üks suuremaid murekohti, avas Tartu Ülikool sel aastal esimest korda üheaastase magistriõppekava “Matemaatikaõpetaja lisaerialana”. Õppekava on Valgu sõnul mõeldud õpetajatele, kellel on juba mõnes muus aines kvalifikatsioon õpetajatööks olemas, aga kes sooviksid saada lisaks matemaatika teadmisi.

“Sellele kavale tuli rõõmustavad 15 kandidaati, mis pole küll võrreldav sadade kandidaatidega mõnel teisel kaval, aga on väga vajalik täiendus, et katta aastaid kestnud puudust selles vallas. OSKA analüüsi järgi vajaks Eesti igal aastal 60 uut matemaatikaõpetajat,” lisas Valk.

Ülevaade populaarsematest õppekavadest

Bakalaureuseõpe

Bakalaureuseõppes olid mõlemas ülikoolis populaarsed alusharidusega seotud erialad. Tallinna Ülikoolis oli kõige populaarsem alushariduse pedagoogi sessioonõppekava (618 avaldust) ja Tartu Ülikoolis koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala (575 avaldust). Teisel kohal oli mõlemas ülikoolis eripedagoogika eriala (vastavalt 462 ja 383 avaldust). 

Populaarsed olid ka Tallinna Ülikooli klassiõpetaja sessioonõppekava 245 avaldusega ning Tartu Ülikooli Narva kolledžis pakutav eriala „Koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õppekeskkonnas“ 438 avaldusega.

Tartu Ülikoolis, kus on kahe õppeastme peale kokku 25 õpetajatööga seotud õppekava, kasvas bakalaureusetasemel kõige enam avalduste arv klassiõpetaja õppekaval, kuhu esitati 118 avaldust võrreldes eelneva aasta 92-ga (kasv 28%). Tõusu näitas ka õppekava “Humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamise põhikoolis”, kuhu laekus 129 avaldust eelmise aasta 118 asemel (kasv 9%). 

Magistriõpe

Tartu Ülikooli magistriõppes oli suur konkurents eripedagoogika ja logopeedia õppekavale, kuhu esitati 336 avaldust. Erialale “Keeleõpetaja mitmekeelses koolis” laekus 277 ning “Kaasava hariduse” õppekavale 148 avaldust.

Kasvu näitasid mitmed õpetajate järelkasvu seisukohalt olulised erialad. Põhikooli mitme aine õpetaja õppekaval suurenes avalduste arv 29% ning kaasava hariduse õppekavale esitati 148 avaldust ehk 22% rohkem kui möödunud aastal.

Tallinna Ülikooli magistriõppes oli kõige populaarsem võõrkeeleõpetaja sessioonõppekava 135 avaldusega. Järgnesid alushariduse pedagoogi õppekava 122 ja eripedagoogika õppekava 110 avaldusega.