Uuring: beebipillide kasutamine on seotud kuni +49% suurenenud rinnavähi riskiga

Minu jaoks on kõige olulisem tõsiasi see, et ükski arst ei saa garanteerida, et hormonaalne kontratseptsioon ei provotseeri vähi teket. Seda garantiid ei ole võimalik anda ei enne ravi alustamist ega ka aastatepikkuse kasutamise järel.

Kergekäeline väljakirjutamine ja vastutuse hajumine

Praktikas kirjutatakse kontratseptiive välja väga kergekäeliselt. Retsepte pikendatakse aastaid, sageli ilma põhjaliku lisariskide hindamiseta. Isegi juhul, kui riskide hindamine tehakse, ei ole see garantii, et konkreetse naise organismis ei käivitu pöördumatud muutused.

Kui ravim, mille arst määras, osutub 2, 4, 5 või 10 aasta möödudes raske haiguse oluliseks käivitajaks, kerkib paratamatult küsimus:
kes vastutab?

Reaalsus on karm:

arst ei vastuta, sest puudub „otsene põhjuslik seos“

vastutus nihutatakse geneetikale või juhusele

patsient jääb oma diagnoosiga üksi

Meditsiinilistel näidustustel kirjutatakse naistele kontratseptiive tegelikult üksikutel juhtudel. Valdav osa kasutamisest põhineb mugavusel ja süsteemsel harjumusel, mitte vältimatul meditsiinilisel vajadusel.

Mul ei ole midagi kontratseptsiooni kontseptsiooni vastu. Probleem on selles, et seda esitletakse sageli kui „üks lahendus sobib enamusele“, vaikides samal ajal võimalusest, et naise kehas võivad tekkida pöördumatud muutused.

Suur Rootsi uuring: mida numbrid tegelikult näitavad?

Hiljutine ulatuslik Rootsi uuring, milles analüüsiti üle 2 miljoni naise andmeid, leidis hormonaalsete kontratseptiivide kasutamisel mõõduka, kuid statistiliselt selge seose rinnavähi riski suurenemisega. Võrdluseks kasutati naisi, kes ei olnud hormoone kunagi tarvitanud.

Uuring avaldati mainekas teadusajakirjas JAMA Oncology.

Üldised tulemused

Kõigi hormonaalsete meetodite puhul oli risk keskmiselt ~24% kõrgem

Absoluutarvudes tähendab see umbes 13 lisajuhtu 100 000 naise kohta aastas

Kõrgem risk ilmnes eeskätt teatud progestiine sisaldavate preparaatide puhul

Eestis kasutatavad preparaadid ja riskitõus

1. Desogestreel

(CERASETTE, DELAMONIE, DESIRETT)

Risk: ~+18%

Absoluutne lisarisk: ~10 juhtu / 100 000 naist aastas

2. Desogestreel kombineeritud pillides (COC)

(NOVYNETTE, REGULON)

Risk: ~+19%

Absoluutne lisarisk: ~11 juhtu / 100 000 naist aastas

3. Etonogestreeli implantaat

(NEXPLANON)

Risk: ~+22%

Absoluutne lisarisk: ~13 juhtu / 100 000 naist aastas

4. Levonorgestreeli emakasisene süsteem 52 mg

(MIRENA, DONASERT)

Risk: ~+13%

Absoluutne lisarisk: ~8 juhtu / 100 000 naist aastas

Kasutamise kestus loeb – ja väga

Uuringu üks selgemaid järeldusi oli see, et mida kauem hormonaalset meetodit kasutatakse, seda suurem on seos rinnavähi riskiga.

Kõik hormonaalsed meetodid kokku:

Alla 1 aasta: ~+11%

1–<5 aastat: ~+21%

5–10 aastat: ~+34%

Üle 10 aasta: ~+33%

Eriti silmatorkavad näited

Desogestreel (CERASETTE, DELAMONIE, DESIRETT):

1–<5 aastat: ~+23%

5–10 aastat: ~+49%

Etonogestreeli implantaat (NEXPLANON):

1–<5 aastat: ~+23%

5–10 aastat: ~+45%

Levonorgestreeli spiraal 52 mg (MIRENA, DONASERT):

1–<5 aastat: ~+14%

5–10 aastat: ~+21%

Lõpetuseks: ausus enne mugavust

Mul on siiralt kahju arstidest, kes kaitsevad potentsiaalselt ohtlikke ravimeid – sageli veendumuses, et nad teevad head.
Veel rohkem on mul kahju patsientidest, kes usaldavad süsteemi, teadmata, et risk ei ole null ja garantiid ei ole olemas.

Hormonaalne kontratseptsioon ei ole „kahjutu vaikimisi lahendus“.
See on tõsine sekkumine naise organismi, mille pikaajalisi tagajärgi ei saa ühegi küsimustiku ega riskianalüüsiga täielikult ette näha. Rohkem saad lugeda siit