Uuring: Eesti üliõpilaste rahaline olukord on muutunud keerulisemaks

Üliõpilaste rahaline olukord on viimase kolme aasta jooksul muutunud oluliselt keerulisemaks. Uuringu järgi on üliõpilaste väljaminekud viimase kolme aasta jooksul kasvanud ligi kaks korda kiiremini kui sissetulekud (22% vs. 12%). Sissetulekute kasv viimase kolme aasta jooksul jääb märkimisväärselt alla nii tarbijahinnaindeksi kui ka keskmise palga kasvule (THI kasvas aastatel 2022 – 2025 ligi 20% ning keskmine palk 28%).

Üliõpilaste jaoks on õpingute kõrvalt töötamine äraelamiseks jätkuvalt kriitilise tähtsusega, sealjuures on kasvanud nende osakaal, kes tööl käimata ei saaks endale kõrghariduse omandamist lubada. Eesti üliõpilaskonda on läbi aastate iseloomustanud suur töötavate üliõpilaste osakaal. Ka värske uuringu kohaselt moodustab just töötasu suurima osa (64%) igakuisest sissetulekust. Vajaduspõhise õppetoetuse saajate osakaal on viimase kolme aasta jooksul mõnevõrra kasvanud (22%-lt 26%-ni), kuid õppelaenu võetakse jätkuvalt vähe, vaid 4%.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna nõunik Janne Pukk ütles, et EUROSTUDENTI uuring annab ministeeriumile väärtuslikku infot üliõpilaselu nende aspektide kohta, mida registriandmetest ei näe: „Tudengite sotsiaalmajanduslik toimetulek on oluline küsimus, mistõttu on praegu käsil ka õppelaenu reform. Muudame õppelaenu atraktiivsemaks ja paindlikumaks, nii et laen pakuks piisavalt tuge eluks vajalike kulutuste katmisel ja võimaldaks keskenduda õppimisele.“ Praeguse kava kohaselt jõustuvad õppelaenuga seotud muudatused tänavu sügisest.

Õpingute kõrvalt töötab ligikaudu 62% üliõpilastest, seejuures enam kui kolmandik kõigist töötab suure koormusega ehk üle 20 tunni nädalas. Ehkki õpingute kõrvalt töötamine on jätkuvalt sage, on see võrreldes eelmiste lainetega mõnevõrra langenud: 2016. aastal töötas õpingute kõrvalt 66%, 2019. aastal 68% ning 2022. aastal 70% üliõpilastest. Töötamine on selgelt seotud vanusega: nt kui kuni 19-aastastest töötab veidi üle kolmandiku (37%) üliõpilastest, siis üle 30-aastase seas moodustavad töötavad üliõpilased valdava enamuse (84%).

Kõige sagedasemad töötamise põhjused üliõpilaste seas on elamiskulude katmine (81%), selliste asjade ostmine, mida muidu endale lubada ei saaks (81%) ning töökogemuse saamine (64%). Nende põhjuste esinemissagedus on sarnane kolme aasta taguse uuringu tulemustega. Samas, kui kolme aasta eest töötas alla poole (43%) üliõpilastest seetõttu, et muidu nad ei saaks endale kõrghariduse omandamist lubada, siis nüüd on nende üliõpilaste osakaal tõusnud veidi enam kui poolteni (51%). „Kuigi vajaduspõhistel motiividel töötamine sageneb üliõpilaste vanuse kasvuga, näitavad andmed, et pea neljandik ka kuni 19-aastastest üliõpilastest ei saaks ilma tasustatud tööta endale kõrghariduse omandamist lubada. Seetõttu vajab üliõpilaste rahaline toimetulek ja võrdne ligipääs kõrgharidusele senisest enam poliitikakujundajate tähelepanu,“ selgitab uuringu juht Sandra Haugas.

Vaimse tervise probleemide, iseäranis ATH esinemine on tõusutrendis. 21% üliõpilastest kogeb mõnda vaimse tervise probleemi ning see osakaal on viimase kümnendi jooksul seitsmekordistunud (2016: 3%, 2019: 9%, 2022: 16%). Võrreldes eelneva EUROSTUDENTi uuringuga on mõnevõrra vähenenud depressiooni ja ärevushäire raporteerimine. Samas on pea kahekordistunud aktiivsus- ja tähelepanuhäiret märkivate üliõpilaste osakaal (2025. aastal 44% vaimse tervise probleemidega, võrreldes 2022. aasta 22%-ga). Vaid neljandik õpinguid piirava erivajadusega üliõpilastest hindab riigi, kohaliku omavalitsuse ja kõrgkooli tuge piirangutega toimetulemisel piisavaks.