Uus aasta – uus algus või lihtsalt uus võimalus?
Uus aasta saabub alati väikese pidulikkusega. Kalendrisse ilmub puhas lehekülg, lubadused tunduvad lihtsamad ja mõtted selgemad. Justkui oleks võimalik midagi päriselt nullist alustada. Tegelikult ei muutu aga elu südaöösel – muutume meie ise, samm-sammult.
Aasta vahetus on hea hetk peatuda ja vaadata tagasi. Mitte selleks, et end kritiseerida, vaid et märgata, kui palju on tegelikult juba tehtud. Sageli kipume keskenduma sellele, mis jäi pooleli, unustades, kui palju raskusi sai ületatud ja kui palju õppetunde kogetud.
Lubadused, mis ei pea olema suured
Uusaastalubadused on saanud peaaegu naljaaineks. Teame ette, et osa neist kaob juba jaanuari keskpaigaks. Aga ehk ei peagi lubadused olema suured ja dramaatilised. Piisab ka väikestest, realistlikest otsustest: rohkem hoolimist iseendast, veidi rohkem aega lähedastele, pisut ausamat kuulamist – nii enda kui teiste suhtes.
Muutus ei sünni üleöö. See tekib korduvatest väikestest valikutest, mis ajapikku hakkavad elu suunda vaikselt nihutama.
Uus aasta ei küsi täiuslikkust
Uus aasta ei oota meilt täiuslikkust ega pidevat edasiliikumist. Vahel on edasiminek ka see, kui lubame endale pausi. Kui tunnistame, et väsimus on osa teekonnast ja eksimine on loomulik.
Kõige olulisem on ehk julgus olla aus – oma soovide, piiride ja vajaduste suhtes. Kui see on olemas, leiavad ka muutused ise tee.
Astume uude aastasse rahulikult
Uus aasta ei pea olema sprint. See võib olla rahulik jalutuskäik, kus iga samm loeb. Piisab, kui liigume suunas, mis tundub õige – isegi siis, kui tee ei ole veel lõpuni selge.
Olgu uus aasta mitte surve, vaid võimalus. Mitte kohustus olla parem, vaid luba olla rohkem ise.
