Vähenenud töövõimega töötaja: risk või väärtus?
Paljud vähenenud töövõimega inimesed jäävad tööturult kõrvale mitte oskuste või tahte puudumise, vaid eelarvamuste ja hirmude tõttu. Eestis on tuhandeid inimesi, kes sooviksid töötada, kuid kelle tervis seab teatud piirid. Sageli ei ole probleem mitte inimese võimekuses, vaid töökeskkonnas ja hoiakutes, mis ei arvesta erinevate vajadustega.
Foto: Vaimupuu
Allikas: Eesti Töötukassa
Tegemist ei ole väikese sihtrühmaga – tööealistest (18–64-aastastest) inimestest on ligi 90 000 vähenenud töövõimega. See tähendab, et iga üheksas tööealine inimene Eestis puutub iga päev kokku olukorraga, kus tervis raskendab töö leidmist või töötamist.
Nähtamatu barjäär tööturul
Swedbank personali- ja haldusdivisjoni mitmekesisuse valdkonna juht Terje Sosi rõhutab, et üks suurimaid takistusi ei ole mitte töö tegemine ise, vaid eelarvamused. Tööandjad kardavad sageli, et tervisepiiranguga töötaja vajab keerulisi ja kulukaid kohandusi või ei tule tööga toime.
Tegelikkuses näitavad kogemused vastupidist. Vähenenud töövõimega töötajad on sageli väga motiveeritud ja pühendunud ning vajaminevad kohandused võivad olla väikesed ja lihtsad. Oluline on valmisolek kuulata ja lahendusi otsida.
Töö tähendus inimese elus
Töö ei ole pelgalt sissetulekuallikas. See on seotud eneseväärikuse, iseseisvuse, kuuluvustunde ja vaimse heaoluga. Vähenenud töövõime ei tähenda, et inimene ei saaks üldse töötada – sageli piisab nutikast lahendusest või väikesest kohandusest, et töö oleks võimalik ja jõukohane.
Inimese märkamine ja toetamine on oluline mitte ainult tema enda, vaid kogu ühiskonna jaoks. See aitab hoida inimesi aktiivsena, vähendab sotsiaalset tõrjutust ning toetab riigi kestlikkust.
Töötukassa roll: tugi nii inimesele kui tööandjale
Töötukassa aitab terviseprobleemide või vähenenud töövõimega inimestel tööd leida, tööl käia ja tööturul püsida. Samuti pakutakse nõustamist ja tuge tööandjatele, et tervisest tulenevaid takistusi üheskoos ületada.
Vajadusel pakub töötukassa erinevaid teenuseid, mis aitavad tööülesandeid kohandada ning loovad võimaluse tööelu jätkata ka keerulisemates olukordades.
Võimalused pikaajalisel haiguslehel
Pikaajalisel haiguslehel olev inimene võib soovi korral ka töötada. Alates 61. haiguspäevast on see võimalik juhul, kui inimene on selleks valmis ning otsust toetavad nii raviarst kui ka tööandja. Töötukassa pakub sellises olukorras mitmeid teenuseid, mis aitavad töö ja tervise omavahelist tasakaalu leida.
Toetatud töölerakendamine ja individuaalne abi
Kui tavapärased tööturuteenused ei ole olnud piisavad, pakub töötukassa toetatud töölerakendamise teenust. See on mõeldud inimestele, kes vajavad tööl püsimiseks või töö leidmiseks personaalsemaid ja paindlikumaid lahendusi.
Lisaks on võimalik saada:
kogemusnõustamist, kus tuge pakub sarnase tervisehäirega inimene;
tugiisikut, kes aitab tööl juhendamise ja kohanemisega;
tööalaseid abivahendeid, mis võimaldavad tööülesandeid täita;
tööalast rehabilitatsiooni, kus spetsialistid aitavad suurendada töövõimet ja enesekindlust.
Töökoha kohandamine ei pea olema keeruline
Kui tervisepiirang raskendab tööruumides liikumist või töövahendite kasutamist, aitab töötukassa tööandjal töökohta või -vahendeid kohandada. Sageli on tegemist väikeste muudatustega, mille mõju inimese töövõimele ja turvatundele on väga suur.
Tööandjate kogemused näitavad positiivset mõju
Coop Eesti Keskühistu personalidirektor Kerstin Jaani ja Swedbanki mitmekesisuse valdkonna juht Terje Sosi jagavad oma praktilisi kogemusi, mis näitavad, et vähenenud töövõimega töötajate toetamine toob kasu kogu organisatsioonile. See parandab töökultuuri, suurendab lojaalsust ja aitab luua kaasavamat ning hoolivamat töökeskkonda.
Teadmised ja tugi aitavad hirme ületada
Paljud tööandjad on valmis vähenenud töövõimega inimesi tööle võtma, kuid vajavad selleks rohkem teadmisi ja kindlustunnet. Töötukassa pakub tööandjatele nõustamist ja teavitusteenuseid, mis aitavad mõista erinevaid tervisepiiranguid ning leida just konkreetsele ettevõttele sobivad lahendused.
